Kui käibemaks on tasutud „valel meetodil“

Euroopa Kohtusse on jõudnud eelotsuse taotlus, mille asjaolud on väga sarnased Eesti halduspraktikas igapäevaselt vaieldavate asjaoludega. Kuna tegemist on põhimõttelise küsimusega neutraalsuse põhimõtte ja karistuse proportsionaalsuse põhimõtte rakendamise kohta Euroopa Liidus, siis on hea seda kaasust pisut lähemalt kirjeldada. Praegu ei ole veel Euroopa Kohus selle lahendi kohta oma otsust teinud, aga kohtujuristi ettepanek asja lahendamiseks on avalikustatud. Loomulikult ei ole kohtujuristi ettepanek kohtule endale siduvaks, aga tavakorras lähtub kohus otsuste tegemisel kohtujuristi seisukohast või siis vähemalt arvestab sellega.

Vaidlusalune kaasus leidis aset Ungaris[1]. Maksukohustuslasest ostja ostis enampakkumisel maksejõuetult müüjalt paigaldatava angaari. Müüja väljastas ostjale angaari eest tavakorras koos käibemaksuga arve ja ostja tasus selle arve koos käibemaksuga. Müüja maksis saadud käibemaksu riigile ära. Ostja soovis ostmisel tasutud sisendkäibemaksu maksustamisele kuuluvast käibemaksust maha arvata. Kohalik maksuhaldur aga keeldus sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse lubamisest põhjendusel, et see tehing allub hoopis siseriikliku pöördmaksustamise reeglitele. Müüja oleks pidanud väljastama ilma käibemaksuta arve ja ostja oleks pidanud käibemaksu otse riigile tasuma. Lisaks sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamisele määras maksuhaldur ostjale 50% suuruse trahvi õigeaegselt tasumata maksukohustuse eest.

Seni on Eestis lõpuni vaidlemata, kas ja kuidas maksuhaldur peaks käituma, kui protseduuri nõuete vastu on eksitud, aga riigile maksukahju ei ole põhjustatud ehk käibemaks on küll tasutud, aga vale meetodi abil. Kuna sellist kaasust ei ole autorile teadaolevalt veel Riigikohtusse jõudnud, siis on see seni pigem teoreetiline arutlus. Just selle pärast on hea teada, kuidas sellises küsimuses Euroopa Kohus oma seisukoha kujundab. See selgub ilmselt lähiajal. Küll aga saame juba arvesse võtta, mida arvab sellest olukorras kohtujurist Bobek.

Eelotsuse taotluses esitati kohtule kaks küsimust. Kas Euroopa Liidu ühtse käibemaksusüsteemiga on kooskõlas selline liikmesriigi halduspraktika, mille kohaselt maksuhaldur teeb kindlaks kauba soetaja (teenuse saaja) maksuvõla ja keeldub ostjale sisendkäibemaksu tagastamisest põhjusel, et käibemaks on riigile laekunud nn vale meetodi abil.

Teine küsimus oli, kas maksuvõla kindlakstegemine, millega kaasneb ka 50 %-lise määraga trahvi tasumise kohustus, on proportsionaalne sanktsioon ebaõige maksumeetodi valiku eest, kui see ei tekitanud riigieelarves maksulaekumiste puudujääki ja rikkumiste kohta andmed puuduvad?

Kohtujuristi seisukoht antud küsimustele vastates oli järgmine. Lähtudes neutraalsuse põhimõttest, ei ole maksuhalduril keelatud nõuda maksukohustuslase poolt müüjale tasutud käibemaksu riigile tasumist pöördmaksustamise teel. Küll aga on neutraalsuse põhimõttega vastuolus, kui maksuhaldur keeldub maksukohustuslasele sisendkäibemaksu tagastusest põhjusel, et see ei olnud tasutud korrektselt pöördmaksustamise teel, vaid maksti kauba müüjale arve aluse ja puuduvad viited sellele, et tegemist oleks temapoolse osalemisega maksupettuses.

Mis puutub teise küsimusse, siis see jäägu siseriikliku kohtu otsustada, kas tegemist on proportsionaalse karistusega või mitte. Küll aga tuleb kohtul arvesse võtta, et miski ei viita maksumaksja osalemisele maksupettuses ja riik ei ole maksukahju saanud. Samuti oli müüja kohustus väljastada korrektne arve, mis ostja poolt ka täies mahus tasuti.

Rõhutada tuleb, et tegemist ei ole veel Euroopa Kohtu seisukohaga, vaid see on seni veel ainult asja lahendamise juurde kaasatud kohtujuristi seisukoht. Selline seisukoht on aga igati mõistlik ja kooskõlas neutraalsuse põhimõttega. Riik pole kahju saanud ja puudub igasugune alus, miks peaks müüja eksimuse tõttu ostjat karistama sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamisega.

[1] Eelotsuse otsuse taotlus kohtuasjas C-564/15.

Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht