10. oktoober 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ehitist tuleb maksustada käibemaksuga nagu kinnisasja

Leinonen OÜ maksunõustamisüksuse juht Tõnis Elling
Foto: pixabay.com
Kinnisasjade puhul tuleb tähelepanelikult jälgida mõistete kasutamist ning seadused põhjalikult läbi lugeda ja selgeks teha, sest käibemaksustamine sõltub terminitest.

Toimumisaeg: 18.10.2016

Lektor: Leinonen OÜ maksunõustamisüksuse juht   Tõnis Elling

Käsitletavad teemad: Kinnisasja mõiste ja maksustamine.Ehitis, rajatis ja hoone.

Sisendkäibemaksu mahaarvamine ja arvestus kinnisasja puhul.

Sisendkäibemaksu ümberarvestus kinnisasjade puhul.

Millal ja kuidas tuleb sisendkäibemaksu ümberarvestus teha?

Kuidas ümberarvestust käibedeklaratsioonil kajastada?

Veebiseminar toimub 18. oktoobril kell 11.00-12.30 internetis Äripäeva veebiseminaride keskkonnas.

Seminari on võimalik jälgida oma arvutist töökohal, kodus või mujal Teile sobivas kohas ning selle jälgimiseks on tarvis arvutit, internetiühendust ning mugavamaks kuulamiseks kõrvaklappe. Veebiseminari kestel on Teil võimalik esitada ka lektorile küsimusi. 

Lisainfo ja registreerimine SIIN.

Kinnisasja maksustamise juures tuleb tähelepanelikult järgida mõistete kasutamist. Nii on näiteks oluline teada, et ehitist kui vallasasja käsiteletakse käibemaksuga maksustamisel kinnisasjana. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 50 kohaselt on kinnisasi maapinna piiritletud osa ehk maatükk. TsÜS § 54 lg 1 alusel on kinnisasi käibes koos selle oluliste osadega, milleks on ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Ehk siis ehitisi loetakse kinnisaja olulisteks osadeks. Käibemaksuseadus (KMS) laiendab kinnisasja mõistet. Muuhulgas sätestab KMS § 2 lg 3 p 1, et kinnisasjana käsiteletakse ka ehitist kui vallasasja asjaõigusseaduse tähenduses.

Ehitise mõiste leiame ehitusseadustiku (EhS) § 3 lg 1. Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjades. Selle definitsiooni põhjal selgub, et ehitis peab olema inimtegevuse tulemusel valminud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi. Kui vanas ehitusseaduses toodud definitsioon sätestas, et ehitis pidi olema aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud, siis nüüd uue seaduse põhjal piisab, kui ehitis on aluspinnasega ühendatud või selle toetuv. Ehk siis enam ei ole vaja ehitise alla ehitada vundamenti. Seda on oluline teada näiteks ehitussoojakute rentijatel ja müüjatel. Ilmselgelt on ehitussoojak inimtegevuse tulemusel valminud ja maapinnale toetuv asi, mis tähendab, et ehitussoojakute käivet tuleks maksustada nagu kinnisasja. Tuletan meelde, et kinnisasi on reeglina maksuvaba käive.

Ehitiste rentijad ja müüjad peaksid arvestama sellega, et ehitiste rent või müük on maksuvaba käive, mida tohib vabatahtlikult maksustada sellisel juhul, kui tegemist ei ole eluruumiga. Kui sama mõtet edasi arendada, siis tegelikult on ehitised ka paljud teised inimtegevuse tulemusel valminud asjad. Ka koera kuut või välikemps on ehitised ehitusseadustiku tähenduses. Siin tekib küsimus, kas ja kuidas defineerida „aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi“ mõistet. Absurdsete olukordade vältimiseks tuleks ilmselt vaadata, kas ehitis on kergelt teisaldatav või mitte. Mis omakorda tekitab küsimusi, kui kergelt teisaldatav asi tohib ikkagi olla, ilma et seda ehitiseks ei loetaks.

Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700