Ehitist tuleb maksustada käibemaksuga nagu kinnisasja

Kinnisasja maksustamise juures tuleb tähelepanelikult järgida mõistete kasutamist. Nii on näiteks oluline teada, et ehitist kui vallasasja käsiteletakse käibemaksuga maksustamisel kinnisasjana. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 50 kohaselt on kinnisasi maapinna piiritletud osa ehk maatükk. TsÜS § 54 lg 1 alusel on kinnisasi käibes koos selle oluliste osadega, milleks on ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Ehk siis ehitisi loetakse kinnisaja olulisteks osadeks. Käibemaksuseadus (KMS) laiendab kinnisasja mõistet. Muuhulgas sätestab KMS § 2 lg 3 p 1, et kinnisasjana käsiteletakse ka ehitist kui vallasasja asjaõigusseaduse tähenduses.

Ehitise mõiste leiame ehitusseadustiku (EhS) § 3 lg 1. Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjades. Selle definitsiooni põhjal selgub, et ehitis peab olema inimtegevuse tulemusel valminud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi. Kui vanas ehitusseaduses toodud definitsioon sätestas, et ehitis pidi olema aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud, siis nüüd uue seaduse põhjal piisab, kui ehitis on aluspinnasega ühendatud või selle toetuv. Ehk siis enam ei ole vaja ehitise alla ehitada vundamenti. Seda on oluline teada näiteks ehitussoojakute rentijatel ja müüjatel. Ilmselgelt on ehitussoojak inimtegevuse tulemusel valminud ja maapinnale toetuv asi, mis tähendab, et ehitussoojakute käivet tuleks maksustada nagu kinnisasja. Tuletan meelde, et kinnisasi on reeglina maksuvaba käive.

Ehitiste rentijad ja müüjad peaksid arvestama sellega, et ehitiste rent või müük on maksuvaba käive, mida tohib vabatahtlikult maksustada sellisel juhul, kui tegemist ei ole eluruumiga. Kui sama mõtet edasi arendada, siis tegelikult on ehitised ka paljud teised inimtegevuse tulemusel valminud asjad. Ka koera kuut või välikemps on ehitised ehitusseadustiku tähenduses. Siin tekib küsimus, kas ja kuidas defineerida „aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi“ mõistet. Absurdsete olukordade vältimiseks tuleks ilmselt vaadata, kas ehitis on kergelt teisaldatav või mitte. Mis omakorda tekitab küsimusi, kui kergelt teisaldatav asi tohib ikkagi olla, ilma et seda ehitiseks ei loetaks.

Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht