27. juuli 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas maksud teevad kullast hõbeda?

Kuidas maksustatakse spordimedaleid ja auhindu?
Foto: Pixabay
Kui sa oled sportlane või muusik ja lähed vaid korraks teise riiki võistlema või esinema, arvesta sellega, et lahkumisel ootab sind piiril tõenäoliselt maksuametnik omapoolse tervitusega, kirjutavad advokaadibüroo ATTELA vandeadvokaat Marko Saag ja advokaat Annika Soom.

Kes on vähegi kursis rahvusvahelise maksuõiguse põhimõtetega ja maksulepingu artikliga 17, ei suuda suuri spordisündmusi vaadata mõtlemata sellele, kas sellest medalist ja karikast tuleb jupike anda ära sealsele maksuametile. Märgib ju maksulepingu artikkel 17 seda, et sportlase teises riigis toimuvast isiklikust tegevusest saadud tulu võib maksustada selles teises riigis. Seda lubavad maksulepingud ning teevad ka enamus riikidest. Ka Eestiga sõlmitud maksulepingud lubavad seda ning tulumaksuseaduse § 29 lg 10 järgi peaksid teiste riikide sportlased oma Eestis toimunud võistluste eest teenitud tulult andma viiendiku suuruse osa Eesti maksuhaldurile.

Kuidas käib suurvõistlustel osalevate sportlaste maksustamine siis tegelikult?

Kui Kanter peaks saama Rio olümpiamängudel medali, kas ta peaks maksma võistlusega seotud tuludelt Brasiilias 25% tulumaksu või kui Portugal võitis Prantsusmaad, kas kogu meeskond pidi Prantsusmaal karistuseks maksma 20% tulumaksu? Kas 2017 toimuva MK etapi võitja auhinnakotist võtab Eesti maksuametnik 1/5 endale?

Maksulepingu artikli 17 kohaselt ning üldreeglina ka riikide maksuseaduste kohaselt ei tehta vahet, kas sportlane teenib tulu sellest riigis toimuval suurvõistlusel või teise riigi klubis mängides. Kui saadakse isikliku tegevuse eest teises riigis tulu, siis seda võib ka selles teises riigis maksustada. Seejuures alluvad sellele reeglile nii auhinnarahad kui ka sponsor- ning reklaamitulu.

Küll aga teevad suurvõistluste korraldajad sageli võistluse asukohariigi maksuhalduriga selles osas erikokkuleppeid.

Näiteks olümpiamängudega seoses on ROK rääkinud viimasel ajal alati riikidega spetsiaalselt ka maksustamise läbi. Kuni aastani 2000 olümpiamänge korraldavad riigid sportlasi üldreeglina ei maksustanud. 1996. a Atlanta olümpiamängude osas püüdsid Ameerika Ühendriigid küll sportlasi maksustada, kuid kongressis ei leidnud see õnneks toetust. 2000. a Sydney olümpiamängudel maksustas Austraalia teadaolevalt esmakordselt sportlasi aga täies ulatuses, sh ka riikide poolt sportlastele hiljem heade tulemuste eest makstud preemiate osas. 2008. a Pekingi olümpia osas lubas Hiina küll anda sportlastele maksuvabastuse, kuid ROK hoiatas sportlasi võimalike maksuriskide eest hilisemate reklaamrahade osas. 2010. a Vancouveri olümpia osas andis Kanada aga kõikidele täieliku maksuvabastuse. Küllaltki lai maksuvabastus anti ka 2012. a Londoni ning 2014. a Sotši olümpiaga seonduvatele tuludele.

Jalgpalli MM-i ja EM-i osas ei ole FIFA ja UEFA aga nii edukad olnud. 

Ka Euroopa meistrivõistluste osas on UEFA üritanud riikidega saada erikokkuleppeid. EURO 2000 meistrivõistlustel ei olnud korraldajariigid Belgia ja Holland küll nõus maksustamisest loobuma aga kuna neis riikides oli erinev tulumaksumäär, lepiti kokku 18%-lises ühtses maksumääras EM-i tuludele. See madalam maksumäär ei kohaldunud muide sportlaste ja võistkondade tuludele, mis saadi kommertstegevusest. 2004. a EM-il andis Portugal mitteresidendist sportlastele aga täieliku maksuvabastuse. 2008. a EM-i osas üritas UEFA saada küll sportlastele täielikku maksuvabastust, kuid Austria ja Šveits ei nõustunud sellega.  Läbirääkimiste tulemusel andis UEFA alla ning sportlasi ja meeskondi maksustati 20%-lise tulumaksuga.

Kuna läbirääkimised kujunesid praktikas keeruliseks ning korraldajariigid ei olnud nõus sageli oma maksustamisõigusest loobuma, otsustas UEFA muuta oma praktikat ning 2012. a EM-i korraldajamaa valikul seadis UEFA juba eeltingimuseks, et võitjaks osutudes peab korraldajariik loobuma oma maksustamisõigusest. Nii loobusidki 2012 EM-i korraldjad Poola ja Ukraina ning ka 2016. a EM-i korraldaja Prantsusmaa sportlaste maksustamisest nende võistlustega seonduvate tulude osas.

Teiste suurvõistluste osas ei olevik aga sugugi nii roosiline. Teadaolevalt näiteks ei ole FIS suusatamise võistluste osas maksuhalduritega tavapäraselt kokkuleppeid sõlminud ning samuti ei ole erikokkulepet saavutatud ka nt tennise, vormeli, kergejõustiku, golfi ega ka paljude teiste suurvõistluste osas. Näiteks Usain Bolt on öelnud, et ta ei kavatse enne Inglismaal võistelda, kui sealseid seadusi ei muudeta. Kui ta seal võistleks, peaks ta maksma 50% sealse võistlusega teenitud tuludelt (sh reklaamrahadelt) Inglismaa maksuametile.

Seega on vähemalt olümpiamängude ja jalgpalli MM-i ning EM-i osas organiseerijate sihikindlus hakanud vilja kandma ning auhinnaga jõutakse üha sagedamini kodupiirini tervelt. See ei tähenda aga seda, et oma kodupiiril ei võiks maksuhaldur sportlast tervitamas olla.

Eestis on näiteks sportlastel maksuvabastus Vabariigi Valitsuse poolt antavate spordipreemiate,tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud spordiorganisatsioonide poolt sporditegevuseks antavate stipendiumite ning stipendiumite osas, mida maksab haridusasutus, välisriigi valitsus või rahvusvaheline organisatsioon, kuid kõik muu tulu (mis ei ole käsitletav näiteks tulumaksuvaba stipendiumi või preemiana) kuulub tulumaksuga maksustamisele.

Kui sa oled sportlane või muusik ja lähed vaid korraks teise riiki võistlema või esinema, arvesta sellega, et lahkumisel ootab sind piiril tõenäoliselt maksuametnik omapoolse tervitusega.

Autor: Marko Saag, advokaadibüroo ATTELA partner, vandeadvokaat Annika Soom, advokaadibüroo ATTELA advokaat

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700