Autor: Raamatupidaja.ee • 25. aprill 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Raamatupidajatest, raamatupidamisest ja tulevikust

Mida toob raamatupidajatele tulevik ja kuidas selleks valmistuda?
Foto: Pixabay
Raamatupidamise Praktiku maikuu numbris tuleb muuhulgas juttu arvestusvaldkonna arengutest, kuluarvestusest ja töötervishoiu kulude maksustamisest. Mis seda valdkonda üldse ees ootab ja mida peaks raamatupidajad kindlasti oskama?

Arvestusala areng 5–10 aasta vaates

Kaire Sõmer, OSKA koordinaator

Yngve Rosenblad, OSKA peaanalüütik, SA Kutsekoda

Väikese ja avatud ühiskonna ning majandusena sõltub Eesti areng tugevasti maailmas toimuvatest muutustest. Me ei suuda neid muutusi mõjutada, kuid neil on Eesti jaoks oluline mõju nii avanevate võimaluste kui ka ohukohtadena, mida tuleb arvestada arvestusala arengut ja sellest tulenevat oskuste vajadust prognoosides.

Olulisemad üleilmsed mõjurid arvestusalal:

Tehnoloogiast tulenevad muudatused: nutikate masinate ja süsteemide kasutuselevõtt, mis toob kaasa rutiinse ja madalamat kvalifikatsiooni nõudva raamatupidamistöö automatiseerimise (nt arvete sisestamine), e-raamatupidamise ja audiitorkontrolli ulatusliku rakendamise; finantstarkvara ühildamise muude IKT-süsteemidega (nt kliendihalduse ja/või tootmisprotsesside haldamise tarkvaraga); mugavusteenuste kasutuselevõtu finantsaruandluse tõlgendamisel; valdkonna teenuste ekspordi ja impordi võimaluse.

Arvuline vajadus raamatupidajate järele on tehnoloogiliste ja korralduslike muutuste tõttu vähenemas, kuid ennekõike lihtsamate ja rutiinsemate tööprotsesside täitjate puhul. Frey-Osborne’i ulatusliku analüüsi alusel kuuluvad raamatupidamisega seotud ametid (v.a finantsjuhid) 20% suurema tõenäosusega kadumisohus ametite hulka ja nende ametite automatiseerimise tõenäosuseks hinnati 94–98%.

Omahind ja kulude struktuur

Ülle Pärl, EBS-i dotsent ja Majandusarvestuse Õpetajate Kogu (www.arvestusharidus.ee) eestvedaja

Ettevõtte raamatupidamise süsteemist on võimalik saada andmeid kulude kogusumma kohta liikide kaupa (näiteks tööjõukulud, materjalikulud) kulukontode saldodest ja kasumiaruande skeemi I baasil; samuti kuluobjektide (juhtimiskulud, müügi- ja turunduskulud) kohta kasumiaruande II baasil ning ka toodete ja teenuste ühiku kulude ehk toodete ja teenuste omahinna kohta, mis on leitud bilansis varude summa arvutamiseks.

Toote või teenuse ühiku omahind

Ettevõtte juhid usuvad sageli, et toote või teenuse täpset omahinda teades on võimalik selle põhjal teha näiteks müügihinna otsustusi, edukalt osaleda (vähem)pakkumistel ning välja arvutada ka järgmise perioodi kasum. Paljudel juhtudel see kahjuks nii ei ole. Miks?

Töötajaist hoolimine läheb kalliks maksma

Kairi Oja,vabakutseline ajakirjanik

Eesti riik on kujundanud erisoodustuse pealt makstavad maksud kõikidele võrdselt, olenemata ettevõtte tegevusvaldkonnast. Kõik see mõjub neile tööandjaile, kes oma töötajate tervisest ehk veidi enam hooliksid, justkui karistusena.

Siiani kehtib meil Eestis erisoodustuse pealt makstavate maksude puhul lähenemine, mille kohaselt käsitleb riik erisoodustusena tööandja poolt töötajate tervise eest sellisel tasandil hoolitsemise, mis ületab töötervishoiuseadusega kehtestatud arstlikku kontrolli. Ent leidub ettevõtteid ja tööandjaid, kes tõsimeeli soovivad oma töötajaid veidi enam väärtustada, iseäranis kui ettevõtte tegevusvaldkond on töötajate tervisele keskmisest koormavam.

Töötervishoiu ja -ohutuse kulude maksustamine

Tõnis Jakob, OÜ Marisett juhtiv maksukonsultant

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 32 lg 2 märgib, et kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud, samuti kui see tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 1 lg 1 kohaselt sätestab TTOS töötajate ja ametnike tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. TTOS-i kohaldatakse ka juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle.

Pikemalt saate nendel ja muudel praktilistel ja põnevatel teemadel lugeda juba ajakirja Raamatupidamise Praktik värskest numbrist kas paberil või veebis. Ajakiri ilmub 6. mail, lisainfo ja tellimine SIIN.

NB! Ajakirja tellijatele tasuta ligipääs ka arhiivile ning nõuandenurgale.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700