26. veebruar 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtte tulumaks tuleb taastada
Ettevõtte tulumaks tuleks taastada, arvab TTÜ ärirahanduse magistrant Priit Pekarev
Foto: Pixabay
Eesti majanduse paneks käima ja ettevõtja investeerima ettevõtte tulumaksu kehtestamine kahe erandiga: alandada tuleb sotsiaalmaksu määra või lubada kasumimaksust maha arvata osa tööjõukulusid ning lubada kasumimaksust maha arvata teadus- ja arendustegevuse kulud, kirjutab TTÜ ärirahanduse magistrant Priit Pekarev.
Kui läheneda Eesti tulumaksusüsteemile juriidilisest aspektist, siis ilmneb, et see kuulub „Jõulutunneli“ saate kategooriasse. Nimelt on võimalik mööda hiilida tulumaksuseaduse sättest, mille järgi võib kasumit jaotada (dividende maksta) nii, kuidas südametunnistus lubab, maksmata sentigi tulumaksu. Selle tagavad 1) Eesti ja Hollandi maksuleping, mis piirab Eesti maksustamisõigust juhul, kui mitteresident võõrandab Eesti riigis osaluse äriühingus; Hollandi siseriikliku maksuõiguse säte, mille kohaselt on ettevõtte klassikalisest tulumaksust vabastatud kõik tulud, mis on saadud vara võõrandamise teel; ema- ja tütarühingu direktiiv, mis keelab emaühingu tasandil dividendide maksustamise juhul kui need on saadud tütarühingult, kus osalus vähemalt 10%).
Kuidas optimeerimine käib
Oletame, et OÜs X on 100 000 eurot vaba kapitali, mida aktsionär füüsilise isikuna sooviks endale. Selleks tuleb luua OÜle X kahetasandiline valdusühingute konstruktsioon. Teisisõnu, investor hakkab valitsema OÜd X kahe valdusühingu kaudu (B.V Y -Hollandis ja OÜ Z - Eestis).
Nüüd võtab B.V Y laenu 100 000 eurot (kas pangast või OÜlt X – vahet pole, seda on vaja ainult viieks minutiks), ning laenab selle emaühingule OÜ Z. OÜ Z ostab saadud laenu eest endale OÜ X osaluse, makstes kohe saadud laenu eest 100k B.Vle Y (osaluse müügihind). Tulenevalt Eesti-Hollandi maksulepingust Eesti siinkohal tehingut maksustada ei tohi.
Oluline on, et OÜ Kolm on maksnud B.Vle Kaks müügihinnana 100 000 ning tegemist ei ole laenu tagasimaksega, seega on aga jätkuvalt üleval laenunõue B.Vl Kaks 100 000 euro ulatuses OÜ Kolm vastu. Ja siin sünnibki mustkunst, kus finantsmatemaatika abil luuakse paljast õhust nõue (hellitavalt teatakse sellist tehnikat nime all debt-push-down).
Pikemalt loe Äripäevast.
Autor: Priit Pekarev,TTÜ ärirahanduse magistrant
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!