Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile Maksukorralduse seaduse ja elektroonilise side seaduse muutmise seaduse uue redaktsiooni, milles määratakse muuhulgas ära maksuhalduri õigused vaatlusi teostada ja teavet hankida. Loe, mida täpsemalt plaanitakse.
- Maksuhaldurile antakse õigus teostada vaatlusi ja koguda andmeid Foto: Pixabay
MTA avaldab kvartaalselt deklareeritud käibe summa Eelnõu kohaselt hakkab MTA edaspidi oma veebilehel avaldama käibemaksukohustuslase poolt käibedeklaratsiooni ridadel 1–3 (20%, 9% ja 0% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud) deklareeritud maksustatava käibemaksu kogusummat summeeritult ning töötamise registrisse kantud tööd võimaldava isiku juures tööd tegevate isikute koguarvu kvartali viimase kuupäeva seisuga. Deklareeritud käibe summa avaldatakse kvartaalselt ning käibe summasid aasta lõikes ei liideta.
Heategevusliku vabatahtliku tööga tegelejaid ei pea TÖRis registreerima Eelnõuga loobutakse nõudest, mille kohaselt tuli töötamise registris registreerida isikud, kes tegelevad heategevusliku vabatahtliku tööga. Alles jääb kohustus registreerida äriühingu majandushuvides töötavad isikud, kes ei saa tasu töö tegemise eest. Kaotatakse nõue töötamise registris registreerida avalik-õigusliku ameti kandjad.
Maksuvõla ajatamise otsuse saab kehtetuks tunnistada Eelnõuga sätestatakse maksuhaldurile õigus tunnistada maksuvõla tasumise ajatamise otsus kehtetuks juhul, kui maksukohustuslane ei esita maksuvõla tasumise ajakava kehtimise perioodil tähtaegselt deklaratsioone. Samas annab eelnõu võimaluse otsustada juba teadaoleva kohustuse täitmise ajatamine enne selle tasumise tähtaja saabumist.
Maksusaladust sisaldava teabe avalikustamine Muudatuse kohaselt hakatakse maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta väljastama maksusaladust sisaldavat infot Keskkonnaministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi hallatava riigiasutuse töötajatele, kes tegelevad ministeeriumi, ministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse või hallatava riigiasutuse info- ja sidesüsteemide hooldamise ja arendamisega ning Sotsiaalkindlustusametile vanemahüvitise seaduses sätestatud hüvitiste määramiseks. Samuti väljastab maksuhaldur ilma maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta maksusaladust sisaldavat infot pärijale, testamenditäitjale ja pärandi hooldajale MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmiseks, Lennuametile Euroopa Komisjoni rakendusmääruses (EMÜ) nr 889/2014 sätestatud ülesannete täitmiseks, valla- või linnavalitsusele andmeid keskkonnatasu maksjate ja suuruse kohta, Haridus- ja Teadusministeeriumile või tema hallatavale riigiasutusele või tema volitatud riigi asutatud sihtasutusele õppetoetuste eraldamise korraldamiseks, Kultuuriministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri poolt volitatud eraõiguslikule juriidilisele isikule treeneri tööjõukulu määramise nõuetekohasuse kontrollimiseks, perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse ja perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse alusel nimetatud rakendusüksusele struktuuritoetuse sihipärase kasutamise ja kulude abikõlblikkuse kontrollimiseks, PRIA-le kalandusturu korraldamise seaduses ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning samuti vanglateenistusele karistusseadustikus sätestatud ülesannete täitmiseks.
Sideettevõtjalt saab küsida teavet kliendi arvete kohta Kavandatavate muudatustega kõrvaldatakse ESS-ist lünk, mis ei võimalda küsida sideettevõtjalt maksumenetluses vajaminevat teavet kliendile väljastatud arvete kohta. Sõnumisaladust jms põhiseaduse tugevasse kaitsealasse jäävat teavet muudatus ei puuduta. Kehtiva ESS-i kohaselt on sideettevõtjatel teabe andmise kohustus vaid väärteo- ja jälitusmenetluses. Samas pankadel on kohustus maksumenetluses maksuhaldurile teavet anda.
Pärija saab maksuhaldurilt teavet pärandvaraga seotud maksuandmete kohta Samuti sätestatakse MKS-is alus esindaja taandumiseks huvide konflikti korral ning täpsustatakse pärimise puhul õigusjärgluse realiseerimise korda reguleerivaid sätteid. Pärijale, testamenditäitjale ja pärandvara hooldajale antakse õigus saada maksuhaldurilt infot pärandvaraga seotud maksuandmete kohta. Pärimismenetluse läbiviimise ajal esitab pärandvaraga seotud maksukohustuse kohta deklaratsioone pärandi hooldaja või testamenditäitja, peale pärimismenetluse läbiviimist pärija. Tulumaksuseadusest tulenevaks erandiks on üleelanud abikaasa, kes võib esitada peale pärandi avanemist ühisdeklaratsiooni. Pärandavaraga seotud maksukohustused kajastatakse pärandaja (st mitte pärija) maksuarvestuses.
Vaatluse läbiviimise reeglid muutuvad.
Kehtiva MKS-i redaktsiooni § 72 lõike 2 kohaselt on maksuhalduril õigus vaadelda majandus- või kutsetegevusega mittetegeleva isiku omandis või valduses olevat vara, sealhulgas kinnisasju, ehitisi, laevu, sõidukeid ja muud vallasvara, sõltumata asjaolust, kus eelnimetatud vara asub. Samas pole selgesõnaliselt sätestatud õigust vaadelda maksukohustuslase enda valduses olevat vallasasja, mis asub väljaspool kinnisasja, millel toimub tema majandus- või kutsetegevus. Sellise õiguse puudumine ei ole aga kooskõlas seaduse mõtte ega eesmärgiga ning pole ka kuidagi põhjendatud. Seetõttu täiendatakse MKS § 72 lõiget 1 sättega, mille kohaselt on maksuhalduril õigus vaadelda maksukohustuslase valduses olevat vallasasja ning selle kasutamist majandus- või kutsetegevuses ka siis, kui vallasasi ei asu maksukohustuslase majandus- või kutsetegevuse kohas
Muudatus puudutab isikuid, kelle maksuarvestuse õigsuse kontrollimiseks on maksuhaldur alustanud maksumenetluse ning maksumenetluse käigus viiakse läbi tema valduses oleva ning tema majandus- või kutsetegevuses kasutatava vallasasja vaatlus. Isikute jaoks, kes maksuõigussuhtes käituvad seaduskuulekalt ning kellede maksuarvestuse õigsuse kontrollimiseks maksumenetlust ei alustata, eelnõu muutusi kaasa ei too. Neil puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks.
Seadus jõustub 2016. aasta 1. juulil. Selle tähtajaga on seotud ka MKS § 111 lõike 1 muudatuse rakendamist võimaldava IT arenduse töölerakendumine.
Allikas: Eelnõude infosüsteem
Eelnõuga saab tutvuda
SIIN.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.