Kinkekaartide maksustamine käibemaksuga

Pühade ajal ja uue aasta pidustustega seoses on asjakohane üle rääkida kinkekaartide käibemaksuga maksustamise teema. Oleme tihti raskustes, sest ei oska toredale kolleegile või heale sõbrale sobilikku kingitust teha. Raha kinkida tundub igav ja vaimuvaene, samas mõttetut tühja-tähja ka kinkida ei soovi. Siis tulebki appi vahepealne variant. Kinkekaart on hea võimalus lasta kingi saajal ise otsustada, mida talle just antud hetkel kõige rohkem vaja läheb ning vähemalt mulle tundub, et see on personaalsem lähenemine, kui raha ümbrikusse panemine.

Euroopa Liidu praktikas eristatakse mitut erinevat liiki kinkekaarte või teise nimega vautšerit. On olemas allahindlust võimaldavad vautšerid, on üheotstarbelised vautšerid ja on mitmeotstarbelised vautšerid. Kusjuures kohe tuleks ära märkida, et vautšerite maksustamise teema on Euroopa Liidus päevakorral juba vähemalt 15 aastat. Liikmesriigiti on vautšerite maksustamise praktika senini erinev. Osades riikides maksustatakse vautšerid nende müümise hetkel, osades riikides nende realiseerimise hetkel. Osades riikides tehakse maksustamisel vahet selle alusel, kas tegemist on ühe- või mitmeotstarbelise vautšeriga. Üheotstarbelised vautšerid on sellised, kus kinkekaart väljastatakse ühe kindla toote või teenuse ostmiseks. Selle kinkekaardi omanik saab ainult teatud kindlat toodet või teenust osta. Näiteks solaariumi või massaažisalongi kinkekaart. Mitmeotstarbeline kinkekaart on laiemalt levinud, kus kinkekaardi eest võib klient ise poe valida ja ka toote, mille ta selle eest ostab. Ehk siis müümise hetkel ei ole teada, millist kaupa või teenust klient ostab. Seega ei ole teada, millise maksumääraga see kaup või teenus on. Mõlema variandi puhul jääb ikkagi võimalus, et kinkekaarti ei realiseerita tegelikkuses kunagi.

Euroopa Komisjon avaldas 2006. aastal konsultatsioonidokumendi kinkekaartide maksustamise kohta. Kellel selle dokumendi vastu lähem huvi, siis leiab selle internetist Euroopa Komisjoni kodulehelt. Nimetatud dokumendis tuuakse välja, et sõltuvalt vautšeri liigist peaks olema erinev ka maksustamine. Üheotstarbeliste vautšerite puhul tuleks maksustada nende müümist. Mitmeotstarbeliste vautšerite puhul nende realiseerimist.

Eestis maksustatakse kinkekaarte enamasti realiseerimisel

Etteruttavalt võib öelda, et Eesti maksuhaldur ei ole antud küsimuses väga range. Pigem lähtutakse sellest praktikast, mille maksukohustuslane ise valib. Tänane Eesti praktika on kujunenud pigem selliselt, et kinkekaarte maksustatakse alles siis, kui neid realiseeritakse. Sellele on terve rida argumente toeks.

Kui lähtuda maksustamisel kinkekaardi müümise hetkest, siis suure tõenäosusega võib tekkida olukord, kus kinkekaart jääb tegelikult realiseerimata. Käive on deklareeritud, aga kaupa või teenust ei ole saadud. Võib juhtuda, et kinkekaardi omanik kaotab selle või kinkekaart aegub. Samuti võib juhtuda, et kaart realiseeritakse osaliselt. Kui kaupa või teenust pole müüdud, järelikult ei ole ka käivet tekkinud ja käibemaksu tasuma ei pea. Kui nüüd on käibemaks juba kinkekaardi müümisel tasutud, siis tegelikult tuleks deklaratsiooni parandada ja käibemaks tagasi küsida. See on suhteliselt keeruline ülesanne ja tihti ka võimatu.

Levinum praktika on kinkekaarte maksustada nende realiseerimisel. Sellega välditakse valesti deklareerimist ja käibemaksu liigset maksmist. Müügi hetkel on kinkekaardi eest laekunud raha maksumaksja jaoks raamatupidamises muu äritulu ja kui klient tuleb kaardiga poodi, siis tekib käive ja tuleb käibemaks riigile ära maksta. Realiseerimise hetkel on teda, et tõesti kaupa või teenust osteti ja käive tekib. Samuti on teada, millise maksumääraga kaupa või teenust osteti.

Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht