Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas töötajale tohib pakkuda tasuta kohvi?
Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht Tõnis Elling selgitab, millal ja mis tingimustel võib tööandja maksta kinni töötajate söömise ja joomisega seotud kulutusi ilma täiendava maksukohustuse tekkimiseta.
Maksumaksjad on ikka ja jälle küsinud, kas ja kui palju võib tööandaja kinni maksma töötajate söömise ja joomisega seotud kulutusi ilma täiendava maksukohustuse tekkimiseta. Nii on igapäevased küsimused, kas tööandaja tohib töötajatele pakkuda tasuta kohvi või pudelivett, kas kontoris peab/võib olla kööginurk jne.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 11 lõike 1 kohaselt loetakse olmeruumideks riietus-, pesemis-, tualett- ja puhkeruumid, soojakud välitöödel, einestamisruumid ja muud elukondlikud ruumid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peavad olmeruumid olema ehitatud ja sisustatud töötingimusi arvestades.
Seega kui tööandja soetab puhkeruumi mööblit, sisustab kööginurga või muretseb külmkapi või mikrolaineahju vms, siis on need on ettevõtlusega seotud kulud. Siinkohal ei ole vahet, kas näiteks joogiautomaadid on tööandja omandis või valduses. Kui tööandja maksab külma ja sooja joogi automaatide eest renti, siis rendikulu on ettevõtlusega seotud. Seega ei ole oluline, kuidas tööandja nimetatud vahendid soetab, vaid see, milleks kasutab. Seda kõike loomulikult eeldusel, et nimetatud asjad asuvad töökohtadel. Loomulikult ei tohiks neid seadmeid töötajate kodudesse viia. Sellisel juhul kaasneb sellega maksukohustus erisoodustustelt ja teatud juhtudel ka omatarbelt (eeldusel, et sisendkäibemaks on maha arvatud).
TTOS § 11 lõike 8 kohaselt peab tööandja tagama töötajatele kvaliteetse joogivee koos ühekordsete või pestavate jooginõudega. Tegemist on tööandja seadusest tuleneva kohustusega, mistõttu joogivee tagamine, tulgu see siis väikestest pudelitest, veeautomaadist või kraanist, on ettevõtlusega seotud kulu ning maksukohustust ei teki. Looduslik mineraalvesi ja gaseeritud maitseta vesi loetakse samuti joogiveeks. Joogivee hulka ei arvata maitsestatud vett, kuna vastavalt sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusele nr 82 on kvaliteetne joogivesi (peaaegu) maitseta, värvuseta ja lõhnata.
Teine olukord on kohvi ja muude kuumade jookidega, mida saab kuumade jookide automaadist. Juhul kui töötajad joogi eest ise ei tasu, vaid seda teeb tööandja, on tegemist erisoodustusega. Praktikas on küllalt levinud, et töötajad maksavad ise oma kuumad joogid kinni ja siis loomulikult maksukohustust ei teki.
Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele