26. oktoober 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Millal on töötajate tervise- ja spordikulud maksuvabad?

Töötajate tervishoiukulude hüvitamine on teatud juhtudel maksuvaba
Foto: Andres Haabu
Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht Tõnis Elling selgitab töötajate sportimise ja taastusraviga seotud kulutuste hüvitamist, maksustamist ja tingimusi, millal saab kulud kompenseerida maksuvabalt ja millal on tegu erisoodustusega.

Kui me enne oleme rääkinud esmaabivahendite ettevõtlusega seotusest, siis teine igapäevaseid küsimusi tekitav valdkond on töötajate sportimise ja taastusraviga seotud kulutused. Sellest on küll palju räägitud, kuid seni ei ole seadusandja sinna maani jõudnud, et tööandja poolt töötaja heaks tehtud spordile tehtavad kulutused oleksid maksuvabad. Kõik saavad aru, et terved ja sportlikud inimesed jõuavad reeglina ka rohkem töösse panustada ja selle tõttu on arvestatav hulk tööandjaid, kes hoolimata maksukohustusest soovivad siiski motiveerida oma töötajaid sporti tegema. Küll aga on võimalus, et teatud kulutused töötaja tervise taastamisele ja terviserikete ennetamisele võib tööandja maksuvabalt kompenseerida. Neid kulutusi loetakse ettevõtlusega seotuks ja maksukohustust nendelt ei teki.

Tööandja peab tagama, et töötaja tervis tema juures töötades ei halveneks, mistõttu selle kohustuse täitmiseks tehtavad kulud on ettevõtlusega seotud. Seega on maksuvabad sellised töötaja tervise heaks tehtavad kulud, mille vajadus tuleneb otseselt töötaja töötamisest selle tööandja juures, olenemata sellest, kas kulud on tehtud töötaja taastusravi korraldamiseks, ennetustegevuse meetmete kavandamiseks ja rakendamiseks eesmärgiga terviseriske vältida või vähendada. On täiesti arusadav, et sundasendis arvuti ekraani ees töötavatel inimestel võib tekkida selle tagajärjel selja ja õlavöötme probleeme. Samuti võib pidevas müras töötavatel inimestel töö põhjustada kuulmise probleeme.

Kulutusi tervisele, mida töötaja teeks ka siis, kui ta selle tööandja juures kokkulepitud tööd ei teeks, ei ole tööandjal kohustus katta. Kui tööandja seda teeb, käsitletakse kulutust erisoodustusena ning see kuulub maksustamisele. Siia alla kuuluvad eeskätt üldised tervise heaks tehtavad kulutused, nt kulud spordiharrastustele (aeroobika, ujumine, jõusaal jne), lõõgastumisele (spa-külastused jne) jne.

Selliste kulutuste hüvitamine on maksustatav ka siis, kui neid on soovitanud töötervishoiuarst. Need soovitused võivad töötervishoiuarsti poolt olla vajalikud ja õiged töötaja üldise füüsilise vormi säilitamiseks ja enesetunde parandamiseks vms, kuid ei tähenda, et neid võiks tööandja teha maksuvabalt. Ehk siis tuleb eristada töötervishoiu arsti ja näiteks perearsti või mingi muu eriala arsti soovitusi ja ettekirjutusi. Usun, et iga perearst oskab soovitada, et liikuge rohkem värskes õhus ja tehke trenni. Sellise soovituse alusel spordi või taastusravi ettekirjutuse puhul ei tasu maksuvabastusele loota.

Maksustamisele ei kuulu töötervishoiuarsti soovituse alusel konkreetsele isikule tulenevalt tema töö iseloomust ennetustegevuseks või taastusraviks tehtavad kulud. Hea tava näeb ette, et arst määrab oma otsuses soovitused arusaadavalt (kestus, kui palju protseduure jms), mis aitab arsti taotlusi mõista ja juhiseid täpselt täita. Seega, kui arsti soovitus on arusaadav ja täidetav ning seotud konkreetse töötaja töö iseloomust tuleneva võimaliku tervisekahjustuse ennetamise või vähendamisega (nt arvutiga töötavale töötajale soovitati käia kuu aja jooksul 10 korda õlavöötme massaažis), siis probleeme pole. Kuid kui soovitus on üldsõnaline, mille põhjal tööandja maksab näiteks töötaja poolt ujula kasutamise eest, siis on tegemist erisoodustusega. Teiste sõnadega, kui ka töötervishoiu arst soovitab lihtsalt rohkem liikuda, siis see ei ole piisavalt konkreetne ja maksuvabastuse alla sellise tegevuse kompenseerimine ei lähe. Soovitus peab olema piisavalt konkreetne ja tulenema töö iseloomust.

Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700