• 12.10.15, 11:40
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Aastaaruanne ja juhatuse liikme vastutus

Advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid vandeadvokaat Pille Pettai selgitab, et aastaaruande või selle lisa ebatäpsus võib kaasa tuua juhatuse liikme vastutuse võlausaldaja ees.
Advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid vandeadvokaat Pille Pettai
  • Advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid vandeadvokaat Pille Pettai Foto: Glikman Alvin & Partnerid
Riigikohus tegi sel suvel lahendi, milles selgitas taas juhatuse liikme vastutust ühingu võlaausaldajate ees.
Varem on kolleegium leidnud, et äriseadustiku sätted, mis kohustavad juhatust korraldama äriühingu raamatupidamist, on iseenesest võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätted.
Seekord täpsustas kohus, et ka raamatupidamise seaduses raamatupidamise aastaaruande koostamist reguleerivad sätted on muu hulgas võlausaldajate kaitseks kehtestatud normid.
Kohus märkis, raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid.
Konkreetses asjas oli küsimuse all, kas juhatus pidanuks kajastama aruande lisas äriühingu ainuosaniku viivisenõuet äriühingu vastu. Juhatuse liige, kes ühtlasi oli ka ainuosanik, väitis, et viivisenõuet ei kajastatud aruande lisas seetõttu, et  ainuosanik ei kavatsenud seda nõuda.
Kohus leidis, et antud juhul ei võinud sellist viivisenõuet jätta aruande lisas täies ulatuses kajastamata põhjusel, et kostja ei kavatsenud seda sisse nõuda. Ainult tegelik nõudest loobumine õigustanuks nõude täielikku kajastamata jätmist.
Autor: Pille Pettai, advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid partner, vandeadvokaat

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele