Rahavoo aruanne: välisvaluutas rahavood

Finants­aru­an­nete (sh raha­voo aru­an­nete) koos­ta­misel kasu­ta­takse läbi­valt kor­raga vaid üht vää­rin­gut – esi­tus­va­luu­tat ning majan­dus­ük­suse jook­sev arve­pi­da­mine majan­dus­te­hin­gute üle toi­mub arves­tus­va­luutas, mis üld­ju­hul ühtib esi­tus­va­luu­taga. Majan­dus­ük­sus võib olla seo­tud eri­ne­va­tes välis­va­luu­ta­des mak­se­tega kahel vii­sil – ta võib teos­tada välis­va­luu­ta­te­hin­guid või ta võib omada (kon­so­li­dee­ri­ta­vaid) välis­mai­seid majan­dus­ük­susi. Eesti raa­ma­tu­pi­da­mise sea­duse koha­selt koos­ta­tud finants­aru­ande esi­tus­va­luu­taks on Ees­tis amet­li­kult keh­tiv vää­ring – euro. Euro on tava­pä­ra­selt ka arves­tus­va­luu­taks. Kõik muud nime­ta­tud arves­tus­va­luu­tale lisaks kasu­ta­ta­vad vää­rin­gud loe­takse arves­tuse ja aru­and­luse kor­ral­da­misel välis­va­luu­ta­deks. Raha­voo aru­ande mõis­tes on välis­va­luuta näol tege­mist mitte rahaga vaid (pari­mal juhul) raha ekvi­va­len­diga.

Sel­leks, et hõl­mata välis­va­luu­ta­te­hin­guid ja välis­mai­seid üksusi finants­aru­an­ne­tes, peab tehin­guid kajas­tama majan­dus­ük­suse aru­an­de­va­luutas ning välis­maiste üksuste finants­aru­an­ded tuleb ümber arves­tada majan­dus­ük­suse finants­aru­an­nete esi­tus­va­luutasse. Ümber­ar­ves­ta­misel tek­ki­va­teks põhi­lis­teks küsi­mus­teks on, et mil­list valuu­ta­kurssi kasu­tada ja kui­das kajas­tada raha­voo aru­an­des kur­si­muu­tus­test tule­ne­vaid finants­mõ­jusid?

Euro (amet­li­kud) valuu­ta­kur­sid fik­see­rib Euroopa Kesk­pank ning päe­va­kursse vahendab Eesti Pank. Välis­va­luutas toi­mu­nud tehin­gu­test tule­ne­vaid raha­vooge kajas­ta­takse (majan­dus)üksuse arves­tus­va­luutas, raken­da­des välis­va­luuta summa suh­tes mak­se­päe­val arves­tus- ja välis­va­luuta vahel keh­ti­nud valuu­ta­kurssi (prak­ti­lis­tel kaa­lut­lus­tel on luba­tud kasu­tada ka perioodi kaa­lu­tud kesk­mist kurssi). Välis­maal asu­vate majan­dus­ük­suste raha­vood arves­ta­takse (kon­so­li­dee­ri­misel) esi­tus­va­luutasse ümber, raken­da­des raha lii­ku­mise päe­val keh­ti­nud valuu­ta­kurssi (prak­ti­lis­tel kaa­lut­lus­tel on luba­tud kasu­tada ka perioodi kaa­lu­tud kesk­mist kurssi). Seda­kaudu välis­va­luu­ta­põ­hi­seid raha­voo­gusid kajas­ta­takse raha­voo aru­an­des koos­kõ­las IAS 21-ga „Valuu­ta­kurs­side muu­tuste mõjud”. IAS 21 lubab kasu­tada tege­li­kule valuu­ta­kur­sile ligi­lä­he­dast kurssi- näi­teks aru­an­de­pe­rioodi kaa­lu­tud kesk­mist vahe­tus­kurssi, kuid samas ei luba IAS 21 välis­maise tütar­et­te­võtte raha­voo­gude ümber­ar­ves­ta­misel kasu­tada bilan­si­päe­val keh­ti­vat vahe­tus­kurssi.

Tasub mõista, et prak­ti­li­sed kaa­lut­lused tule­ne­vad eelkõige liht­sus­ta­mis­või­ma­luste otsi­mi­sest (kii­rem ja/või oda­vam), mis­tõttu sel­li­sed kaa­lut­lused on akt­sep­tee­ri­ta­vad vaid juhul, kui liht­sus­tus ei põh­justa raha­voo aru­an­desse olu­list viga (tule­mus on ligi­lä­he­dane tege­liku valuu­ta­kursi kasu­ta­misel saa­vu­ta­ta­vaga). Kaa­lu­tud kesk­mise kursi kasu­ta­misel on eksi­mis­või­ma­lu­selt krii­ti­li­se­mad juh­tu­mid, kus perioodi valuu­ta­kursi muu­tused arves­tus­va­luuta suh­tes on olu­li­sed ja/või mär­ki­mis­väär­selt eba­kor­ra­pä­ra­sed ja/või hoo­aja­li­sed (kuju­ne­nud perioo­dil eba­üht­la­selt). Tihti ise­loo­mus­tab sel­li­seid juh­tu­meid asja­olu, et eri­ne­vate (perioo­di­dega või mah­tu­dega) kaa­lu­tud kesk­miste kasu­ta­mine annab oma­va­hel võr­rel­duna mär­ki­mis­väär­selt eri­ne­vad tule­mu­sed.

Välis­va­luuta kur­si­muu­tus­test tin­gi­tud ümber­ar­ves­tus­test tule­ne­vad rea­li­see­ri­mata kasu­mid ja kah­ju­mid ei ole raha­vood. Siiski kajas­ta­takse raha­voo­gude aru­an­des kur­si­muu­tuste mõju välis­va­luutas hoi­ta­vale või maks­misele kuu­lu­vale rahale ja raha ekvi­va­len­ti­dele, et koos­kõ­las­tada raha ja raha ekvi­va­lente bilan­sis kajas­ta­ta­vate raha ja raha ekvi­va­len­ti­dega aru­an­de­pe­rioodi algu­ses ja lõpus. Kur­si­muu­tuste mõju välis­va­luutas hoi­ta­vale rahale ja raha ekvi­va­len­ti­dele kajas­ta­takse eraldi äri-, inves­tee­ri­mis- ja finant­see­ri­mis­te­ge­vuse raha­voo­gu­dest.

Näide:

Raha ja raha ekvi­va­len­did perioodi algul moo­dus­ta­sid 72 511 EUR (100 000 USD päe­va­kur­siga 1 EUR = 1,3791 USD) ning perioodi lõpul 82 366  EUR (100 000 USD päe­va­kur­siga 1 EUR = 1,2141 USD). Seda­kaudu raha ja raha ekvi­va­len­tide väär­tus kas­vas ehkki raha lae­ku­misi või väl­ja­mak­seid (st raha­voo­gusid) aset ei leid­nud:

Loe samal teemal ka:

Rahavoo eelarvestamine ja mõõtmine

Rahavoo aruanne: rahavood ja rahajäägi muutus

Rahavoo aruanne: raha ja raha ekvivalendid

 

Autor: Sulev Luiga, BDO juhtiv partner, vandeaudiitor Küllike Remmel, BDO raamatupidaja-konsultant