Sihtasutuses Innove töötanud Kaja Toom otsustas hakata ehitusettevõtjaks. Takistuseks sai maksuamet, kes Toomi käibemaksupettuste hirmus trahviga ähvardades niiöelda ülekuulamisele kutsus ja hiljem veel lisas, et “naine ehitusettevõtjana tekitas kahtlusi”.
- Ettevõtja Kaja Toom Foto: Äripäev
“Oh, ma ei teagi, kustkohast alustada, olen äärmiselt solvunud ja ehmunud,” lausus Toom, kui intervjuuks kohtusime. Lugu sai alguse sellest, et Innoves pikka aega töötanud naine otsustas registreerida ehitusettevõtte. Tal oli kontakte ja mõtteid, kuidas äri ajada. Pärast ettevõtte registreerimist soovis Toom selle käibemaksukohuslaseks registreerida, sest oli lootust, et peagi võib mõne äripartneriga tehinguks minna. Seejärel sai Toom aga
maksuametist kurja kirja pealkirjaga “Korraldus tõendite esitamiseks ja teabe andmiseks”.
Tähitult saabunud kiri kohustas teda minema ameti esindusse ning jagama suulisi ja kirjalikke selgitusi selle kohta, et ta ikkagi alustab ettevõtlusega ning tahab ettevõtja olla. “Minult nõuti äriplaani, kontode väljavõtteid, infot tööde kohta, eellepinguid jne. Miks ma pean oma äriplaani nende lauale laiali laotama?” küsis Toom. Tema arvates on see ärisaladuse väljanõudmine.
“Miks ma pean oma ettevõtte üldse Eestis tegema, kui mind siin juba kohe alguses milleski kahtlustatakse?” imestas Toom. Ta mõistab, et käibemaksupettuseid tuleb uurida ja avastada, kuid mitte nii.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.