Autor: Tuuli Seinberg • 13. august 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tulum-kulum-kadum

Raamatupidamisterminid vajavad ühtlustamist
Foto: Meeli Küttim
Kas sa tead, millises kontekstis millist terminit kasutada? Millised on terminite nüansivahed tänapäevases majandusarvestuse sõnavaras? Allpool toome ära raamatupidajate jaoks olulised väljendid, millele õige ja ühtlase vaste leidmisel palume ka teie abi.

24.- 25. septembril toimuval 10. Pärnu raamatupidamiskonverentsil tuleb käsitlemisele üks põnev ja ülioluline teema – raamatupidamisterminoloogia. Et võrrelda õunu õuntega ja vältida dokumentides mitmetimõistetavust, tuleb olulisest sõnavarast ühtmoodi aru saada. Kontsernides, kus võib paralleelselt kasutusel olla mitu keelt, on täpne terminoloogia eriti oluline. Ka vananeb sõnavara ajaga – nii näiteks kasutatakse saja aasta eest täiesti aktsepteeritud väljendit „rehnutt“ nüüd vaid kirjandusteostes.

Et arvestusala oskussõnavara oleks ajakohane, kasutatav ning ühtlustatud, on Rahandusministeeriumi juurde moodustatud majandusarvestuse terminoloogiakomisjon.  Otsused peavad aga sündima koostöös sõnavara igapäevaste kasutajate, finantsjuhtide ja raamatupidajatega.

Pärnu raamatupidamiskonverentsi üks peaesineja, Rahandusministeeriumi Ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõunik Mirjam Suurekivi tõi välja mõned praegu paralleelselt või hüplikult kasutusel olevad terminipaarid, mille puhul palume ka teie tagasisidet kasutuseelistuste kohta. Vastatamiseks klõpsake soovitud termini real ning seejärel klõpsake nupul Hääleta.

Kohustus või kohustis (liability)

Miks muuta? Muudatus on vajalik, kuna kohustust ei saa defineerida „võla“ kaudu nagu varemalt (võlg on kohustuse alaliik), samuti ei saa defineerida, et „kohustus on kohustus, mis…“, sest see oleks tautoloogia. Seega vajame terminit „kohustis“.

Definitsioon: raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse.

surveys

Vara või Varad või Varaobjekt (asset)

Miks muuta? Valik on selle vahel, kas peaksime vara defineerima ainsuses (kui üksik objekt) või mitmuses (kui kogum). Kas esitame seaduses “vara” kui kogumi või “vara” kui üksiku objekti definitsiooni? Definitsioon – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu.

online surveys

Tulu ja kulu erinevad variatsioonid

Tulu (income) sisemine jaotus on „gains ja revenue“; kulu (expenses) sisemine jaotus on „losses ja expenses“ (mõistepaarid gain/loss, revenue/expense). Lahendamata on küsimus, kuidas need mõistepaarid süsteemselt tõlkida.

„Revenue“ – kasutusel „müügitulu“ või „tulu (tavapärasest äritegevusest)“.

Probleem on see, et „revenue“ tähistab tulu ettevõtte põhilisest tegevusest, mis ei pruugi alati olla müük selle traditsioonilises tähenduses.

Gain“ – kasutusel „tehingukasumid“ või „ (muu) tulu“. Esimeseks probleemiks on, et „gain“ võib tekkida ka ilma tehinguta (nt valuutakursi muutumisel). Teiseks, kuigi „gain“ on netosumma ja „revenue“ brutosumma, pole „gain“ tulu ja kulu vahe, mistõttu sõna „kasum“ kasutamisest tuleks täpsuse huvides hoiduda.

Põhilised variandid:

1)      Tõlkida nii „revenue“ kui „gain“ sõnaga „tulu“, kasutades vastavalt vajadusele täpsustavat täiendit. (Müügitulu, intressitulu, renditulu, tulu valuutakursi muutusest, tulu tütarettevõtete kasumi arvelt jne). Kas tululiik vastab „revenue“ või „gain“ definitsioonile, sõltub ettevõtte tegevusalast. Pluss on see, et kasutaja/raamatupidaja ei pea süvenema, millist sõna kasutada, piisab täpse täiendi valimisest.

2)      Tõlkida „revenue/expense“ kui „tulu/kulu“ ja „gain/loss“ kui kasu/kahju. Pluss on see, et selline vahetegu tõstab esile asjaolu, et ühe puhul on tegu bruto- ja teise puhul netosummaga. Miinus on see, et kasu/kahju on üldkeelendid. Samas, „gain/loss“ on seda samuti.

3)      Tõlkida „gain/loss“ kui „tulum/kulum“. Miinuseks, et „kulum“ on võetud kasutusele amortisatsiooni arvestamisel („depreciation“). Variatsiooniks „tulum/kadum“.

4)      Tõlkida „gain“ kui „kasumi muutus (millestki)“, kuna sisuliselt on tegu kasumi või kahjumi korrigeerimisega. Miinuseks kohmakus. („Kasumi muutus valuutakursi muutusest“?).

Definitsioonid:

Põhitegevustulu (revenue) – Majandusüksuse põhitegevuse käigus aruandeperioodil tekkiva majandusliku kasu brutosumma, kui selle tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksed).

Muud tulud - Majandusliku kasu suurenemine, mis vastab tulu mõistele, aga ei ole põhitegevustulu

polls

survey software

Õige/õiglane või tõene/aus või asjakohane/tõepärane (true and fair value)

Miks muuta?Kui kuni 2010. aastani oli Rahvusvahelise Raamatupidamise Standardite Nõukogu (edaspidi IASB, International Accounting Standards Board) rahvusvahelistes finantsaruandluse standardites finantsaruannete koostamise tähtsaimaks printsiibiks true and fair view/fair presentation, siis uues raamistikus puudub sellele igasugune viide. Standardis IAS 1 on toodud eraldi nõue tõesele esitamisele ja vastavusele rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga (edaspidi IFRS) (fair presentation and compliance with IFRS). Rõhutatakse, et IFRS-ide rakendamine (vajadusel) koos täiendava info avalikustamisega toob kaasa tõese esitamise ja vastavuse rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga (ingl fair presentation and compliance with IFRS).[1] Sarnasel käsitlusel põhineb ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtete rahvusvaheline finantsaruandlusstandard ingl IFRS-is for small and medium-sized entities (edaspidi SME IFRS).

Kontekst seaduses

Versioon 1: Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.

Versioon 2: Raamatupidamise aastaaruande koostamise ja avaldamise eesmärk on anda aruande kasutajale, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised, asjakohast ja tõepäraselt esitatud informatsiooni raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta, mida aruande kasutaja saaks oma majandusotsuste tegemisel kasutada.

online polls

Mirjam Suurekivi ja Kurmet Ojamaa tutvustavad uuendusi arvestusala terminoloogias lähemalt 10. Pärnu Raamatupidamiskonverentsil, mis on sel aastal mahukam nii sisu kui osalejate poolest. Osalejate nimekirja leiad pealehelt Osalejate saki alt.

Konverentsi info ja registreerimine SIIN.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700