25. juuni 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Reeglina on maksumaksjad kursis, et käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus tekib siis, kui käive ületab 16 000 euro piiri alates kalendriaasta algusest. Vähem aga pööratakse tähelepanu sellele, et teatud tingimustel peavad tavakorras käibemaksukohustuslaseks registreerimata isikud mõtlema samuti võimaliku käibemaksukohustuse peale, kusjuures jutt on päris reaalsest maksukohustusest. Kui käibemaksukohustuslane teadmatusest või hajameelsusest unustab ostetud kauba või saadud teenuse pöördmaksustada, siis reeglina ei kaasne sellega reaalset käibemaksukohustust. Kuna tegemist on ettevõtlusega tegeleva isikuga, siis on tal õigus lisatud käibemaks kohe samal deklaratsioonil sisendkäibemaksuna ka maha arvata. Ehk siis tegemist on suures osas ainult deklareerimiskohustusega. Erandid tekivad siin juhul, kui isikul ei ole 100%ist sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.

Liiga vähe pööratakse aga tähelepanu sellele, et on terve rida juriidilisi isikuid, kes tavakorras ettevõtlusega ei tegele ja selle tõttu ei ole pidanud ka ennast käibemaksukohustuslaseks registreerima, kuid kellel teatud tingimustel tekib siiski pöördmaksustamise kohustus.

KMS § 21 lg 1 ja 2 on sätestatud kaks alust, mille puhul tuleb isikul ennast piiratud käibemaksukohustuslaseks registreerida ja ostetud kaupade või saadud teenuste puhul reaalselt käibemaks hinnale lisada ja see Eesti riigile ära maksta. Registreerimiskohustust ei teki ettevõtlusega mittetegeleva füüsilise isiku puhul ja loomulikult ka selle isiku puhul, kes on juba tavakorras käibemaksukohustuslaseks registreeritud.

Millal tuleb end registreerida piiratud käibemaksukohustuslaseks?

Nimetatud lõigetes toodud aluste puhul tekib isikul piiratud käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus juhul, kui ta saab Eestis registreerimata ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult KMS § 10 lg 5 nimetatud teenust. Siinkohal on oluline toonitada, et sisuliselt on tegemist ükskõik millise riigi ettevõtjaga. Vahet ei ole, kas selles riigis on üldse käibemaks ja kas see isik on koduriigis käibemaksukohustuslasena registreeritud. Oluline on see, et see teenust osutav isik oleks ettevõtlusega tegelev. KMS § 10 lg 5 on nimetatud nn immateriaalsed teenused, mille hulka kuuluvad muuhulgas igasugused intellektuaalsed teenused, konsultatsioonid, reklaamiteenus, tööjõu kasutada andmine, finantsteenus, elektrooniliselt osutatav teenus, elektroonilise side teenus jne.

Eriti tähelepanelikud peavad piiratud käibemaksukohustuse tekkimise kohustuse osas olema mittetulundusühingud, sihtasutused, kohaliku omavalitsuse üksused ja ka erinevad haridusasutused (ülikoolid, koolid). Reeglina nimetatud isikud tavakorras ettevõtlusega ei tegele, sest nende ülesanded on muud. Kui aga näiteks ülikool või ka kohaliku omavalitsuse üksus ostab teise riigi ettevõtlusega tegelevalt isikult näiteks konsultatsiooni teenust või mingi muusikapala kasutamise õiguse või noodid (Intellektuaalne omand), siis tuleb sellise teenuse saamisel ennast alates esimese teenuse saamisest registreerida piiratud käibemaksukohustuslaseks ja saadud teenuse arvele Eesti käibemaks lisada ning see ka reaalselt riigile ära maksta. Kuna tegemist ei ole tavakorras registreeritud käibemaksukohustuslasega, siis sellisel isikul puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Mis tähendab seda, et kui õigel ajal jääb registreerimine ja pöördmaksustamine tegemata, siis kaasneb sellega reaalne maksu ja ka intressi maksmise kohustus.

Teine alus piiratud maksukohustuslaseks registreerimiseks tekib siis, kui isik ostab teisest liikmesriigist ühendusesiseselt kaupa rohkem kui 10 000 euro eest kalendriaasta algusest arvestades. Siin tuleb rõhutada, et jutt on Euroopa Liidu sisesest ostmisest. Kõik, mis ostetakse kolmandatest riikidest on niikuinii import ja maksustatakse tollis. Selle sätte alt on välistatud aktsiisikaup ja uus transpordivahend. Uue transpordivahendi ja aktsiisikauba soetamisel kehtib niikuinii alati reegel, et käibemaks tasutakse selles liikmesriigis, kus transpordivahendit või aktsiisikaupa hakatakse kasutama. Ka kauba ühendusesisese soetamise sätet ei kohaldata ettevõtlusega mittetegelevale füüsilisele isikule ja isikule, kes on tavakorras käibemaksukohustuslaseks registreeritud.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõik isikud, kes ei ole tavakorras käibemaksukohustuslaseks registreeritud, kuid aegajalt ostavad kaupa või teenust teise riigi ettevõtjalt, peaksid olema tähelepanelikud ja jälgima, kas neil võib tekkida piiratud käibemaksukohustuslaseks registreerimise ja käibemaksu tasumises kohustust. Nägu juba korra mainitud, siis õigeaegselt registreerimata jätmisega kaasneb reaalne maksu- ja intressi maksmise kohustus.

Autor: Tõnis Elling, Grant Thornton Rimessi maksunõustaja