Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Streigist peab pikemalt ette teatama
Sotsiaalkomisjon otsustas saata kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muudatused Riigikogu täiskokku esimesele lugemisele 15. juunil, et pikendada toetusstreigi etteteatamise tähtaega, täiendada riikliku lepitaja ametisse nimetamise tingimusi ja reguleerida riikliku lepitaja asendamine tema ajutise puudumise ajal.
Kehtiva kollektiivse töötüli lahendamise seaduse järgi on töötajate esindaja kohustatud teatama kavandatavast hoiatus- või toetusstreigist tööandjale ja kohalikule omavalitsuselevähemalt kolm päeva ette. Riigikohus otsustas 5. märtsil 2015 õiguskantsleri arvamusele tuginedes, et toetusstreigi kolmepäevane etteteatamise tähtaeg on liiga lühike ja seetõttu põhiseadusega vastuolus, kuna see riivab ettevõtlusvabadust. Riigikohtu otsus jõustub 5. juulil 2015.
„Riigikogu saab seaduse muudatused vastu võtta sügisel. Kui suvel peaks toetusstreike toimuma, siis tuleb lähtuda Riigikohtu otsusest, et selle etteteatamise tähtaeg oleks pikem kui kolm päeva,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk.
Sotsiaalkomisjon arutab huvirühmadega augustis, kas toetusstreigi etteteatamise tähtaeg võiks olla kolme päeva asemel viis.
Riikliku lepitaja ametisse nimetamise osas nähakse ette, et juhul kui tööandjate ja ametiühingute keskliidud ei saavuta tähtaegselt kokkulepet, korraldab sotsiaalministeerium riikliku lepitaja kandidaadi leidmiseks avaliku konkursi. Samuti lisatakse seadusesse riikliku lepitaja asetäitja ehk nõuniku institutsioon juhuks, kui riiklik lepitaja haigestumisel või muul põhjusel oma ülesandeid ei saa täita.
„Valitsus peaks riikliku lepitaja ametisse nimetama sotsiaalministeeriumi, tööandjate ja töötajate keskliitude ühise kokkuleppe alusel, kuid tööandjate ja ametiühingute keskliidud ei ole aastaid lepitaja isikus kokkulepet saavutanud. Seega on vaja muuta seadust, et kokkuleppe puudumisel riiklik lepitaja ei jääks ametisse nimetamata,“ ütles Kokk.
Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (52 SE) tutvustas sotsiaalkomisjonile tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele