22. mai 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rahandusministeerium saatis 6.05.2015 arvamuse avaldamiseks kooskõlastusringile mahuka eelnõu, mille eesmärgiks on muuta peaasjalikult raamatupidamise ja audiitortegevuse seadust, kuid mitte ainult. Eelnõu ja seletuskirjaga saab täpsemalt tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS). Raamatupidamise seaduse muutmine on vajalik ja kiireloomuline, sest raamatupidamisdirektiivi ülevõtmiseks vajalikud normid tuleb riigil jõustada hiljemalt 20. juuliks 2015. Äriühingud ja konsolideerimisgrupid jaotatakse direktiivi mõjul erinevatesse kategooriatesse (mikroettevõtja, väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja, suurettevõtja; väike, keskmine ja suur konsolideerimisgrupp) , sest majandusaasta aruandes avalikustatava informatsiooni hulk hakkab edaspidi sõltub ettevõtja suurusest. Jaotus toimub varade mahu, müügitulu suuruse ja töötajate keskmise arvu järgi. Lihtsustatakse mikro- ja väikeettevõtjate aruannete koostamist. 1. koostada on vaja 2 põhiaruannet: lühike bilanss seaduses nimetatud kohustuslike ridadega ja kasumiaruanne; 1. koostada on vaja kaks põhiaruannet: pikk bilanss ja kasumiaruanne; Auditeeritavale isikule kehtestatakse nõue anda raamatupidamise aastaaruande lisas ülevaade tasudest, mida on aruandeaastal arvestatud audiitorile kliendilepingu alusel, kusjuures tasude hulgas tuleb eraldi välja tuua auditi ja maksunõustamisteenuste tasud. Avaliku huvi üksustest suurettevõtjad, kelle töötajate arv bilansipäeva seisuga ületab 500, peavad oma tegevusaruandes kirjeldama oma ärimudelit, oma tegevusega kaasnevaid keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid, inimressurssi juhtimist, inimõiguste järgimist ning korruptsioonivastast võitlust. Suurettevõtja, kelle aktsiatega kaubeldakse näiteks Tallinna börsil, peab ühingujuhtimise aruandes kirjeldama äriühingu juhatuses ja nõukogus ellu viidavat mitmekesisuspoliitikat ning selle rakendamise tulemusi aruandeaastal. Kui seda ei toimunud, siis tuleb põhjuseid selgitada. Sama kohustus on ka suurel konsolideerimisgrupil. Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ) kehtestatakse edaspidi rahandusministri määrusega. Määrus ei tohi erineda Toimkonna esitatust, välja arvatud juhul, kui see on vajalik vastavuse tagamiseks Eestis kehtivate õigusaktidega või rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetega. Audiitortegevuse seaduse eelnõus sätestatakse muudatused auditi ja ülevaatuse piirmäärade kohta. Uued piirmäärad hakkaksid kehtima 2016. a 1. jaanuaril või hiljem algavate aruandeperioodide kohta koostatud raamatupidamisaruannet suhtes. Näitajaid (müügitulu, varade maht ja töötajate keskmine arv) , mille ületamine toob kaasa auditi kohustuse, planeeritakse tõsta kaks korda, mistõttu võib mõne äriühingu puhul auditi kohustus asenduda ülevaatusega. Näitajaid, mille ületamine toob kaasa ülevaatuse kohustuse, planeeritakse tõsta vähem. Eelnõu seletuskirjast selgub muuhulgas ka Rahandusministeeriumi kavatsus töötada lähiajal välja ja kehtestada reeglid mitteresidendist juriidilise isiku Eesti püsiva tegevuskoha majandusaasta aruande koostamisele. Praegu kohustab tulumaksuseaduse § 55 lg 1 mitteresidendist äriühingut, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, esitama 6 kuu jooksul majandusaasta lõpust alates Maksu- ja Tolliametile (MTA) püsiva tegevuskoha majandusaasta aruande allkirjastatud eksemplari. Kuna püsiv tegevuskoht ei ole raamatupidamiskohustuslane raamatupidamise seaduse mõistes, siis ei pea püsiv tegevuskoht praegu juhinduma raamatupidamise seadusest ja RT juhenditest ning võib koostada MTA-le esitatava majandusaasta aruande peakontori asukohariigis kehtivate reeglite alusel. Järelevalve aruannete esitamise kohustuse täitmise osas on praeguse praktika kohaselt nõrk.

Äriühingud kategooriatesse

Eelnõu põhjal võib järeldada, et enamus Eesti äriühinguid loetakse kas mikro- või väikeettevõtjateks. Väikeettevõtjaks loetakse selline äriühing, kes täidab alljärgnevast kolmest tingimustest aruandeaasta bilansipäeva seisuga vähemalt kahte (seega üks tingimus võib jääda täitmata): varad kokku ja müügitulu ei ületa vastavalt 4 ja 8 miljonit eurot ja keskmine töötajate arv on väiksem kui 50. „Ühemehefirmad“, mille varade maht ei ületa 175 000 eurot ja kohustused ei ole suuremad kui omakapital, saaks eelnõu kohaselt klassifitseerida mikroettevõtjaks, kuid takistuseks võib saada nõue, mille kohaselt mikroettevõtjaks ei saa lugeda käibemaksukohustuslasena registreeritud äriühingut. Seega käibemaksukohustuslane, hoolimata varade väikesest mahust või kohustuste puudumisest, kategoriseeritakse ikkagi väikeettevõtjaks.Ettevõtjate liigitus toimub üksnes bilansipäeva andmete alusel. Ühest kategooriast teise liikumiseks on vaja kaks järjestikust aastat vastavaid piirmäärasid ületada.Muutused mikro- ja väikeettevõtjate aruannete koostamisel

Peamised muutused mikroettevõtjate jaoks:

2. tegevusaruannet ei pea koostama; 3. nõutud on vaid väga piiritletud lisainfo esitamine (kuni 3 lisa).Peamised muudatused väikeettevõtja jaoks:

2. nõutud on maksimaalselt 9 lisa, mille täitmine on kohustuslik vaid juhul, kui ettevõtjal on selliseid kirjeid ja need on olulised.Auditi ja maksunõustamise tasud lisas avalikuks

Täiendavad nõuded suurettevõtjatele

Mitmekesisuspoliitika rakendamine

Raamatupidamise Toimkonna juhendid

Auditi ja ülevaatuse piirmäärad

Püsiva tegevuskoha majandusaasta aruanne

Allikas: PwC Maksuteade

Autor: Liina Link, PwC vandeaudiitor