Viimaste aastate kohtupraktikast nähtub üldkoosoleku mittenõuetekohase läbiviimisega seotud vaidluste rohkus.Seega on oluline, et ettevõtte juhtkond oleks teadlik üldkoosoleku korraldamise juriidilistest nüanssidest.
2014. majandusaasta on lõppenud, majandusaasta aruanded on eeldatavasti viimistlemisel ja audiitoritel aasta kiireim aeg on kohe-kohe käes. Peatselt peavad ettevõtjad viima läbi iga-aastase osanike/aktsionäride üldkoosoleku, et kinnitada majandusaasta aruanne, otsustada kasumi jaotamine või kahjumi katmine ning muud ettevõtte seisukohast olulised küsimused. Paljud mõtlevad ilmselt siinkohal, et vastavaid formaalsusi on juba aastaid täidetud ja täidetakse ka edaspidi, seega mida on siin kirjutada või arutada. Oleks tore, kui see nii ka oleks: kui meie õigusaktid oleksid selged ja läbipaistvad ja kui osanikud/aktsionärid oleksid alati üksteise suhtes heauskselt meelestatud ja omavahelisi erimeelsusi ei tekiks. Ometi nähtub viimaste aastate kohtupraktikast üldkoosoleku mittenõuetekohase läbiviimisega seotud vaidluste rohkus. Ainuüksi 2014. aastal on Riigikohus läbi vaadanud arvukalt üldkoosoleku läbiviimisest tõusetunud kaasusi.
Mõned näited:).
- Avalikkuse tähelepanu on pälvinud BLRT Grupi dividenditüli väikeaktsionäridega, milles Riigikohus jättis rahuldamata BLRT Grupi väikeaktsionäri nõude esitatud hagi, millega ta soovis tühistada BLRT üldkoosoleku otsuse dividende mitte maksta (vt
http://www.aripaev.ee/uudised/2014/10/31/blrt-dividendituli-lopp
Mida sellest kaasusest õppida? Kas tulebki tõdeda, et Eesti õigussüsteemis on väikeaktsionäride õigused sisuliselt kaitseta? Kas hea usu põhimõtte on sõnakõlks?
- Ühes teises lahendis on Riigikohus analüüsinud erinevaid otsuste vastuvõtmise vorme: koosolekul, koosolekut kokku kutsumata, kirjalikult, elektrooniliselt jne. Äriseadustikku on erinevad vormid sisse kirjutatud – kuidas neid praktikas realiseerida saab? Kas neid saab kohaldada ka üheaegselt?
- Mitmes lahendis on olnud arutluse all küsimus, kellel on õigus (üld)koosolekul vastuvõetud otsuseid vaidlustada ja millistel juhtudel on vaidlustamisõigus välistatud. Kellel on õigustatud huvi? Kas ja millal saab osaniku/aktsionäri abikaasa tehtud otsuseid ja nende kehtivust kahtluse alla seada? Kas otsused muutuvad vaidlustamise tagajärjel tühiseks või tunnistatakse kehtetuks? Millistel juhtudel saab üldse rääkida otsusest, mida vaidlustada? Mida see tähendab?
Tuleb tõdeda, et Riigikohus on võtnud üldkoosolekute läbiviimise normide hindamisel äärmiselt formalistliku lähenemise. Võib ju arutleda, kas see on õige või vale, positiivne areng või paigalseis, aga pole kahtlust, et selline on tänane ja lähiaastate reaalsus. Seega on oluline, et ettevõtte juhtkond oleks teadlik kõikidest üldkoosoleku korraldamise juriidilistest nüanssidest. Vahel võib ka kõige väiksema detaili tähelepanuta jätmine põhjustada arvukalt pikaajalisi (kohtu)vaidlusi. Halvimal juhul võivad need vaidlused halvata ettevõtte tegevuse aastateks. äriõiguse spetsialistid (sh vandeadvokaat-partner Pirkka-Marja Põldvere ja vandeadvokaat Anneli Aab) on oma pikaajalisele kogemusele (s.h börsiettevõtete üldkoosolekute läbiviimisel) tuginedes analüüsinud viimaste aastate Riigikohtu lahendeid ja teinud oma klientide parema nõustamise tagamiseks asjakohaseid ja vajalikke järeldusi: mida tuleb pidada silmas üldkoosolekute kokkukutsumisel ja läbiviimisel ning mida arvestada otsuste vaidlustamisel.
Advokaadibüroo Aivar Pilv
Ootame Teid Advokaadibüroo Aivar Pilv, raamatupidaja.ee ja Äripäeva koostöös 20. märtsil toimuvale ärihommikule ÜLDKOOSOLEKU OTSUSED KOHTUKINDLAKS!
Meie eesmärk on käsitleda eeltoodud küsimusi eelkõige praktilisest vaatenurgast, seega ootame osalejate aktiivset osavõttu ja rohkelt küsimusi.
Väljaanne “Best Lawyers” 2014 tunnustab teda kui Eesti üht parimat asjatundjat ühinguõiguse, ühinemiste ja ülevõtmiste, vaidluste kohtuliku lahendamise ja vahekohtumenetluse valdkonnas.
• Vandeadvokaat Anneli Aab liitus Advokaadibürooga Aivar Pilv 2012. a sügisel, olles enne töötanud Eesti ühes juhtivaimas telekomiettevõttes AS-s EMT. Pikaajaline töökogemus ettevõttesisese juristina on andnud Annelile hindamatu kogemuse näha ette äriettevõtte igapäevases majandustegevuses kerkida võivad küsimusi ning leida neile operatiivselt lahendusi. Anneli on spetsialiseerunud eelkõige äri-, intellektuaalse omandi ja lepinguõigusele ning nende teemadega seotud kohtumenetlusele. Ta on muu hulgas nõustanud kliente nii üldkoosolekute korraldamisel ka seoses üldkoosolekul osalemisega. Alates 2014. a sügisest kuulub Anneli Eesti Advokatuuri intellektuaalse õiguse ja IP komisjoni.
Autor: Pirkka-Marja Põldvere, Tuuli Seinberg
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
HRM4Baltics on Dynamics 365 Business Central majandustarkvara baasil toimiv pilvelahendus, mis pakub mitmekülgseid võimalusi nii keskmiste kui ka suuremate organisatsioonide juhtimiseks, planeerimiseks, tasude arvestuseks ja personali halduseks.