Tuleval aastal jõustub Siseministeeriumi haldusalas mitu seadusemuudatust, samuti jõuab lõpule mitu varasematel aastatel alustatud tegevust.
1. jaanuaril jõustub isikut tõendavate dokumentide seaduse muudatus, mille järgi kehtib Mobiil-ID digitaalne isikutunnistus senise kolme aasta asemel viis aastat.
Välismaalaste seadusesse lisandub võimalus tähtajalise elamisloa andmiseks kaaluka riikliku huvi korral. Selle kohaselt võib edaspidi tähtajalise elamisloa anda inimesele, kelle Eestisse elama asumist peab avalikes huvides olevaks Vabariigi Valitsus või valitsusasutus.
11. veebruaril on plaanis üle minna ühele hädaabinumbrile 112, mis muudab abi kohalejõudmise kiiremaks ja täpsemaks. Uuele hädaabinumbrile ülemineku eelduseks on Päästeameti ja Häirekeskuse ühishoonete valmimine, Lasnamäe päästedepoo ja ühendhäirekeskus valmib 2015. aasta jaanuaris.
Piiriturvalisuse suurendamiseks jätkab Siseministeerium koostöös Riigimetsa Majandamise Keskusega Eesti ja Venemaa vahelise ajutise kontrolljoone metsast ja võsast puhastamist, see peaks lõpule jõudma kevadel. Lisaks soetatakse täiendavaid kõrgtehnoloogilisi video- ja jälgimisseadeid ning moodustatakse piirivalve kiirreageerimisüksus. Tuleval aastal on plaanis alustada ka Piusa kordoni ehitust.
Siseturvalisuse valdkonna teenistujate palgafond suureneb järgmisest aastast 4,5%. Riigikogule saadetud töövõimetoetuse seaduse rakendussätetena ühtlustatakse eriteenistujate sotsiaalseid garantiisid teenistusülesannete täitmisel toimunud juhtumite korral. Samuti on tuleva aasta riigieelarves siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike arendamiseks suunatud varasemast rohkem toetusi.
2015. aasta alguses kinnitatakse regionaalarengule suunatud meetmed, millega suunatakse piirkondade konkurentsivõime arendamisse ja jätkusuutlikusse arengusse üle 250 miljoni euro. Lisaks kinnitab valitsus tuleva aasta alguses Ida-Viru ja Kagu-Eesti tegevuskavad, mis panevad paika piirkondade tulevikuplaanid.
Autor: Tuuli Seinberg, raamatupidaja.ee
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.