13. oktoober 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Reedel maksuameti avalikustatud maksumaksjate edetabelid andsid ühtlasi vihje paljudele ettevõtjatele, millist lugemist järgmisena öökapile varuda. Mõneks ajaks sobivad selleks needsamad maksutabelid, kust siis enda, konkurentide ja koostööpartnerite andmeid uurida ja puurida.

Iga algatus ettevõtluskeskkonna läbipaistvuse suurendamise poole on teretulnud. Samas soovitab toimetus astuda julgelt veel mitu sammu edasi ning teha avalikuks ettevõtete ja FIEde makstud maksud kindlasti ka erinevate maksukategooriate kaupa.

Kooskõlastus algas veebruaris. Maksusummade avaldamiseni viinud seaduseelnõu läks kooskõlastusringile kaheksa kuud tagasi. See oli koostatud kaubandus-tööstuskoja ettepanekul.

“Kaubanduskoja arvates on aeg küps selleks, et avalikustada suurimad maksumaksjad ettevõtted,” ütles koja initsiatiivi kohta toona selle juhatuse esimees Toomas Luman. “Arvame, et avalikkusel on õigus teada, kelle maksetest riigieelarve täitub.”

Nüüd on siis esimesed tasutud riiklike maksude ja tööjõumaksude koondtabelid ilmunud. See muudab konkurentsitingimusi võrdsemaks, toimides omalaadi sotsiaalse kontrolli vahendina.

Teisalt aitab see kaasa ettevõtjate maine tõstmisele ühiskonnas. Küllap võtab tabel tuure maha ka ettevõtjaid maha tegevatelt poliitikutelt, kes tihtipeale paistavad olevat seisukohal, et maksuraha laekub riigieelarvesse just kui seina seest.

Riigiasutused troonivad tipus. Huvitava nüansina tulebki aga tööjõumaksude tasumise juures välja, et tõeliselt suuri, see tähendab suure töötajate arvuga firmasid Eestis pole. Tabeli eesotsas troonivad sotsiaalkindlustusamet, politsei- ja piirivalveamet ning kaitse­vägi. Alles esikümne lõpust leiame n-ö tõeliste ettevõtetena Elioni, Eesti Energia kaevandused ja Swedbanki. Avaliku sektori juures ei tohi muidugi unustada, et tegu on siiski varem ettevõtjatelt kokku korjatud maksuraha taaskasutusega.

Null ei tähenda sahkerdamist. Samas on riiklike maksude koondsummana esitamisel selge miinus. Õhku jääb küsimus, millist maksu tegelikult kui palju on tasutud. Täpsema jaotuseta on suurem võimalus spekulatsioonide tekkimiseks. Näiteks ei pruugi null maksude tasumise real sugugi tähendada, nagu oleks maksudest kõrvale hiilitud.

Tõttas ju ka maksuamet kohe selgitama, et maksude mittetasumise põhjus võib olla, et tegemist on eksportiva ettevõttega, ettevõttel on selles perioodis soetus suurem kui müük või isik kuulub käibemaksugruppi, kus grupi esindusisik deklareerib ka teiste grupi ette­võte käibe ja tasub käibemaksu.

Väärtõlgenduste võimalusi kahandaks see, kui erinevad maksud oleksidki üksipulgi lahti kirjutatud. Tehniliselt ei ole see kindlasti keerukam, kui on juba avaldatud koondtabeli koostamine ja avalikustamine.

On selge, et järgmiste sarnaste tabelitega muutuvad ärikeskkonna hindamise ja analüüsimise võimalused üha suuremaks, kuna suureneb võrdlusmoment ja pikeneb andmete aegrida.

Saab veel edasi minna. Samas ei ole põhjust avalikustamise poole liikudes veel pidama jääda. Tasutud maksude üksipulgi avalikustamise järel (mis loodetavasti peatselt tuleb) on juba märksa vähem maad jäänud ka maksustavate tulude avalikustamiseni.

Ühel hetkel võiksidki iga ettevõtte ja iga inimese kohta käivad tulud ja maksud liigituda avalike andmete hulka.

Autor: Äripäev, Tuuli Seinberg