Maksutabel ootab järge

“Kaubanduskoja arvates on aeg küps selleks, et avalikustada suurimad maksumaksjad ettevõtted,” ütles koja initsiatiivi kohta toona selle juhatuse esimees Toomas Luman. “Arvame, et avalikkusel on õigus teada, kelle maksetest riigieelarve täitub.”

Nüüd on siis esimesed tasutud riiklike maksude ja tööjõumaksude koondtabelid ilmunud. See muudab konkurentsitingimusi võrdsemaks, toimides omalaadi sotsiaalse kontrolli vahendina.

Teisalt aitab see kaasa ettevõtjate maine tõstmisele ühiskonnas. Küllap võtab tabel tuure maha ka ettevõtjaid maha tegevatelt poliitikutelt, kes tihtipeale paistavad olevat seisukohal, et maksuraha laekub riigieelarvesse just kui seina seest.

Riigiasutused troonivad tipus. Huvitava nüansina tulebki aga tööjõumaksude tasumise juures välja, et tõeliselt suuri, see tähendab suure töötajate arvuga firmasid Eestis pole. Tabeli eesotsas troonivad sotsiaalkindlustusamet, politsei- ja piirivalveamet ning kaitse­vägi. Alles esikümne lõpust leiame n-ö tõeliste ettevõtetena Elioni, Eesti Energia kaevandused ja Swedbanki. Avaliku sektori juures ei tohi muidugi unustada, et tegu on siiski varem ettevõtjatelt kokku korjatud maksuraha taaskasutusega.

Null ei tähenda sahkerdamist. Samas on riiklike maksude koondsummana esitamisel selge miinus. Õhku jääb küsimus, millist maksu tegelikult kui palju on tasutud. Täpsema jaotuseta on suurem võimalus spekulatsioonide tekkimiseks. Näiteks ei pruugi null maksude tasumise real sugugi tähendada, nagu oleks maksudest kõrvale hiilitud.

Tõttas ju ka maksuamet kohe selgitama, et maksude mittetasumise põhjus võib olla, et tegemist on eksportiva ettevõttega, ettevõttel on selles perioodis soetus suurem kui müük või isik kuulub käibemaksugruppi, kus grupi esindusisik deklareerib ka teiste grupi ette­võte käibe ja tasub käibemaksu.

Väärtõlgenduste võimalusi kahandaks see, kui erinevad maksud oleksidki üksipulgi lahti kirjutatud. Tehniliselt ei ole see kindlasti keerukam, kui on juba avaldatud koondtabeli koostamine ja avalikustamine.

On selge, et järgmiste sarnaste tabelitega muutuvad ärikeskkonna hindamise ja analüüsimise võimalused üha suuremaks, kuna suureneb võrdlusmoment ja pikeneb andmete aegrida.