6. oktoober 2014
Jaga lugu:

ASO finantsjuhtimise integreeritud mudel

Juta Tikk kirjutab oma doktoritöös „Finantsjuhtimise integreeritud mudel Eesti avaliku sektori organisatsioonide näitel" sellest, kuidas süsteemi täiustada ja milliseid arvestusspetsiifilisi lahendusi kasutada.

Ühiskonnakorra muutusega kaasnes Eestile ülesanne luua avaliku sektori organisatsiooni (ASO) finantsjuhtimissüsteem. Aastatepikkuse eri riikide ASO finantsjuhtimissüsteemide ülesehituse ja toimimise uurimise tulemusena kujunes arusaam, et kuigi selle ülesandega on Eestis väga hästi hakkama saadud, vajab loodud süsteem siiski täiustamist, millesse soovisin omaltpoolt panustada.

Erialakirjanduses ei leidu kõikehõlmavat ASO definitsiooni, seepärast tekkis vajadus sünteesida kirjandusallikatel põhinevad ASO olemuslikud tunnused järgmiseks normatiivseks definitsiooniks: (public sector organisation) all mõistetakse valitsussektori (keskvalitsus ja kohaliku omavalitsuse üksused) organisatsioone,

avaliku sektori organisatsiooni

• mille asutaja põhiseaduse ja seaduse alusel on riik;• millega kaasnevad riigile õigused ja kohustused avaliku halduse erinevate valdkondade toimimise tagamiseks;• mida täielikult või osaliselt finantseeritakse vastavalt riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest.

Uurimuse üldiseks metodoloogiliseks aluseks valisin süsteemkäsitluse (systems approach) kui mõtteviisi, milles on integreeritud analüütiline lähenemine ja süntees, holism ja reduktsionism. Uurimuse põhimeetodiks on konstruktivistlik uuring (constructive research). Uurimisfookuse suunasin juhtimisotsuste langetamiseks vajalikke andmeid genereerivatele finantsjuhtimissüsteemi alamsüsteemidele – eelarvestussüsteemile ning finantsarvestus- ja -aruandlussüsteemile. Neid alamsüsteeme on ajalooliselt käsitletud eraldiseisvatena, isegi vastandatud teineteisele, mistõttu alamsüsteemide eraldatus või vähene integreeritus on kandunud ka tänapäeva. Erialakirjanduses peetakse alamsüsteemide integreerimist võimalikuks ja juhtimistsükli  terviklikkuse tagamise seisukohalt vajalikuks, kuid reaalseid samme on astutud üksikutes riikides. 

Uurimuse väljundina konstrueerisin ASO finantsjuhtimise integreeritud mudeli, mis põhineb:

• ettekujutusel riigist kui ASOde hierarhilisest struktuurist;• ettekujutusel ASOst kui tagasisidestatud juhtimissüsteemist, mis koosneb juhtimiskeskusest ja juhtimisobjektist, kusjuures juhtimisobjekti vaadeldakse koosnevana juhitavatest protsessidest (sh avalike teenuste osutamine, arvestus, aruandlus) ja kahest mõõtekeskusest, millest üks toimib  operatiivses ja teine strateegilises ajaskaalas;• Demingi juhtimismudeli ideel organisatsiooni toimimise pidevast parendamisest akumuleeritud kogemuse baasil.

ASO finantsjuhtimise integreeritud mudeli arvestusspetsiifiliste lahendustena soovitan kasutada, tuginedes teoreetilistele seisukohtadele ning välisriikides ja Eestis tehtud uuringutele, järgmisi arvestuspõhimõtteid ja meetodeid: – tekkepõhist arvestust  (accrual accounting principle) – nii eelarvestus- kui ka finantsarvestus- ja -aruandlussüsteemis; (activity based budgeting, ABB); (activity based costing, ABC).

• ühtset arvestuspõhimõtet

• tegevuspõhist meetodit eelarvete koostamisel

• tegevuspõhist kuluarvestust omahinna arvestuses

Mudeli töökindlust testisin Tallinna linna finantsjuhtimise mudeli abil, mis põhiosas vastab ASO finantsjuhtimise integreeritud mudelile püstitatud nõuetele. Ilmnenud probleemid on iseloomulikud enamusele Eesti ASOdest, nagu nähtub Eesti finantsjuhtimissüsteemi kriitilisest analüüsist. Probleemide lahendamiseks pakutud arendusettepanekud on peamiselt suunatud juhtimistsükli etappide seostamisele ja dubleerivate tegevuste elimineerimisele. Nii on võimalik vältida või vähendada tegevuste mitmekordset rahastamist erinevatest allikatest.

Arendusettepanekute juurutamiseks on vaja rakendada meetmeid kolmes peamises valdkonnas:

• õigusloome, eesmärgiga luua mudeli juurutamisele õiguslikud alused, nt õigusaktide korrastamine, täiustamine, harmoniseerimine;• metoodika, nt arvestusmetoodilise juhendmaterjali väljatöötamine, rakendamine, sh koolitus;• infotehnoloogia, nt andmeterviklikkust ja andmete kättesaadavust tagavate IT süsteemide arendamine ja koostoime tagamine.

ASO finantsjuhtimise integreeritud mudeli juurutamine on töömahukas. Seepärast soovitan mudeli etapiviisilist juurutamist vastavalt ajakavale ASOde (nt KOV territoriaalsete üksuste) lõikes.

Tänan veelkord oma juhendajaid prof. A. Almanni EBSst ja prof. T. Haldmad TÜst. 

Autor: Juta Tikk, Tuuli Seinberg

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee