25. september 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kindlustushüvitiselt km-i arvutamine muutub

1. oktoobrist hakkab kehtima uus liikluskindlustuse seadus. Enamik muutusi puudutavad nii era- kui ärikliente, kuid kahju suuruse sõltuvust käibemaksust peavad silmas pidama eeskätt äriettevõtted.

Kindlustushüvitise kindlaksmääramisel lähtutakse põhimõttest, et kindlustuse eesmärk on taastada ühel või teisel viisil  kahjueelne olukord. Kuna kindlustuse eesmärk ei ole pakkuda kannatanule lisatulu, siis tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida ohver kahju tekkimise järel võiks saada.

Üheks selliseks lisakasuks võib olla käibemaks, mida äriettevõtted saavad teatud juhtudel riigilt tagasi. Näiteks kui sõiduki remontinud autoteenindus esitab arve, kus varuosadele ning töö maksumusele on lisatud käibemaks, siis on käibemaksukohustuslasest arve saajal võimalik käibemaksusumma riigilt tagasi saada. Kui ettevõttele kuuluva või kasutada oleva sõiduki remondi põhjuseks oli sattumine liiklusavariisse, siis hüvitab kindlustus küll autoteeninduse arve, kuid lahutab summast maha käibemaksu. Kahju kannatanud ettevõte lahutab selle niikuinii maha maksustatavast tulust ehk käibemaksukulu kui sellist firmale ei teki. Seetõttu ei hüvita ka kindlustusselts käibemaksu osa.

Teisel juhul ei hüvitata käibemaksu summat siis, kui kahjustada saanud asja remondi või asendamise kulule käibemaksu ei lisandu. Selline olukord võib tekkida siis, kui selle töö tegija ei ole käibemaksukohuslane. Autoremonditöökoja puhul on see vähetõenäoline, kuid näiteks kui liiklusõnnetuses sõidetakse katki piirdeaed, siis võib parandustöö teha küll mõni füüsilisest isikust ettevõtja. Seetõttu on ka loogiline, et kindlustusselts hüvitab remonditöö maksumuse ilma käibemaksuta ning seda sõltumata sellest, kas kahjukannatajaks oli äriettevõtte või eraisik.

Uue seaduse järgi tekib ka kaks võimalust kahju väljamaksmiseks. Tavaolukorras otsustab kindlustusselts kahjude hüvitamise ning saadab kannatanule garantiikirja. Remondiettevõte taastab sõiduki ning esitab kannatanule töö eest arve, kes selle tasub. Kindlustusandja hüvitab kannatanule arve summa käibemaksuta, tasutud käibemaksu saab aga äriettevõttest kannatanu järgmisel kuul riigilt tagasi.

Teine hüvitamisviis on see, et remonditöökoja arve  tasuvad kindlustusselts ja kannatanu kahasse. Siis jääb käibemaksuta osa kindlustusandja ning käibemaks kindlustusvõtja kanda. Kindlustusvõtja omakorda saab käibemaksu hiljem riigilt tagasi.

Suuremahulise kahju puhul on erandina võimalik ka olukord, kus kindlustusselts hüvitab esmalt siiski kogu remonditöö maksumuse koos käibemaksuga. Seda kasutatakse olukorras, kus kannatanul ei ole piisavalt raha, et autoremonditöökoja arvet tasuda ning kindlustuslepingus sätestatud eesmärk taastada kahjujuhtumieelne olukord jääks sellega täitmata. Sellisel juhul esitab kindlustusselts kannatanule hiljem tagasinõude käibemaksu osas, mille viimane riigilt tagasi on saanud.

Autor: Tuuli Seinberg, Andres Konsap

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700