Kindlustushüvitiselt km-i arvutamine muutub

Kindlustushüvitise kindlaksmääramisel lähtutakse põhimõttest, et kindlustuse eesmärk on taastada ühel või teisel viisil  kahjueelne olukord. Kuna kindlustuse eesmärk ei ole pakkuda kannatanule lisatulu, siis tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida ohver kahju tekkimise järel võiks saada.

Üheks selliseks lisakasuks võib olla käibemaks, mida äriettevõtted saavad teatud juhtudel riigilt tagasi. Näiteks kui sõiduki remontinud autoteenindus esitab arve, kus varuosadele ning töö maksumusele on lisatud käibemaks, siis on käibemaksukohustuslasest arve saajal võimalik käibemaksusumma riigilt tagasi saada. Kui ettevõttele kuuluva või kasutada oleva sõiduki remondi põhjuseks oli sattumine liiklusavariisse, siis hüvitab kindlustus küll autoteeninduse arve, kuid lahutab summast maha käibemaksu. Kahju kannatanud ettevõte lahutab selle niikuinii maha maksustatavast tulust ehk käibemaksukulu kui sellist firmale ei teki. Seetõttu ei hüvita ka kindlustusselts käibemaksu osa.

Teisel juhul ei hüvitata käibemaksu summat siis, kui kahjustada saanud asja remondi või asendamise kulule käibemaksu ei lisandu. Selline olukord võib tekkida siis, kui selle töö tegija ei ole käibemaksukohuslane. Autoremonditöökoja puhul on see vähetõenäoline, kuid näiteks kui liiklusõnnetuses sõidetakse katki piirdeaed, siis võib parandustöö teha küll mõni füüsilisest isikust ettevõtja. Seetõttu on ka loogiline, et kindlustusselts hüvitab remonditöö maksumuse ilma käibemaksuta ning seda sõltumata sellest, kas kahjukannatajaks oli äriettevõtte või eraisik.