18. juuni 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uus ühisrahastusplatvorm laenab väikefirmadele

Väiksed ja keskmised ettevõtted, kes jäävad piisava tagatise puudumisel sageli pankade laenuhaldurite uste taha, saavad nüüd korjata laenuraha suuremateks investeeringuteks ühisrahastuse abil.

Ettevõte peab tegema omale ise kampaania, investorid panevad kamba peale kokku oksjonil kujunenud intressimääraga vajaliku summa.

Täna stardib Eesti esimene ettevõtetele suunatud ühisrahastusplatvorm Investly. Pilootklient on neil seemneks juba olemas. Sepapaja OÜ abil teeb ettevõte läbi esimese investoritelt väikeste summade kaupa laenuna rahastuse leidmise vooru.

Investly juht Siim Maivel võrdleb ettevõtet Hooandja projektiga, ainult selle vahega, et esimene on suunatud ettevõtetele, mitte eraisikutele. "Ettevõte saab küsida meie keskkonnas ärilaenu investorilt ettevõttele. Investoriks võivad olla nii eraisikud kui teised ettevõtted. Laen jaguneb ilmselt umbes 10 kuni 100 investori vahel, igaüks paneb nii palju, kui tahab. Miinimumsumma on kümme eurot. Investeerimine toimub oksjoni vormis, kus kujuneb intressimäär," rääkis Maivel.

Kui pank keerab selja. Selgitamaks, milleks Investly platvormi vaja on, viitab Maivel Euroopa Keskpanga uuringule, mille tulemuste kohaselt saab vaid umbes 4% Eesti ettevõtetest kasvada oma käibevahendite arvelt, 20-30% kasutab pangalaenu, kuid 17% saab pangalt laenutaotlusele eitava vastuse.

"See, et pangad laenavad ettevõtetele vaid siis, kui neil on isiklik käendus või mingil muul moel tagatis, on väikeettevõtetele suur probleem, sest neil lihtsalt puuduvad need võimalused. Kuna meie laenud on tagatiseta, tähendab see ka kõrgemat riski, kuid investorid kompenseerivad seda ühelt poolt kõrgema intressiga, teisalt saavad ettevõtted siiski laenu, mis on sageli ainus võimalus arenguks. See ongi pisut riskantsem investeering, kuid selle investeeringu tegemise viis on pangast täiesti erinev," selgitas Maivel.

Täpselt nii juhtus Saaremaal tegutseva sepikoja Sepapaja OÜga, kes sai pangast masinapargi uuendamiseks mõeldud laenutaotlusele eitava vastuse. Kui aga pole masinaid, ei suuda vaid kolm seppa ettevõtet kuidagi laiendada.

"Vaatasin pankades võimalikke väikelaene umbes 9000 euro eest, et saaks oma masinaparki laiendada, aga sealt laenu ei antud. Sepapajal pole peale masinate mingit suurt põhivara, kasutame rendipinda, seega polnud meil ka sobivat tagatist. Laiendamiseks oleks vaja aga 7000 eurot, peaasjalikult selleks, et osta suruõhuvasar, millega saab lüüa raua pihta nii kõvasti, kui inimene ise ei jõua. See on paras summa, millega minna järgmisele tasemele, et teha meie kolmeses seltskonnas ruumi ka uuele sepale," kommenteeris Sepapaja OÜ juhatuse liige Stig Paju.

Toob raha lähemale. Eraisikutele suunatud ühisrahastusplatvormi Bandora, endise nimega IsePankuri asutaja ja juhi Pärtel Tombergi sõnul tegelevad pangad rohkem teistsuguste toodetega kui need, kuhu Bandora ja Investly on oma fookuse suunanud.

"Nii investorite kui laenuvõtjate poolel on väga palju nõudlust, sest traditsioonilised finantsasutused ja pangad ei suuda oma toodetega ei hindade ega kasutajamugavuse osas klientide soove ära rahuldada. Ühisrahastuse abil on aga praegu väga palju võimalusi finantsturgu lihtsamaks ja rahastust tarbijatele kättesaadavamaks teha," sõnas Tomberg.

Maivel näeb ühisrahastuse eelisena ka seda, et mida rohkem inimesi laenutaotluse koos oodatava intressimääraga üle vaatab, seda objektiivsem on ka hinnang investeeringu perspektiivikusele.

"Pangas on üks või kaks laenuhaldurit, kes vaatavad taotluse läbi, nemad ei saa teha mööndusi oma organisatsiooni poliitikas. Nad pole paindlikud laenuandjad, sest ei saa ise midagi teha, kui neile endale tundub ettevõte maksujõuline, kuid taotluses pole piisavalt veenvaid tagatisi. Kuna investorid tahavad alati, et nende investeeringul hästi läheks, küsivad nad ettevõtjalt ka väga olulisi ja kriitilisi küsimusi. Ettevõttel jällegi on huvi nendele küsimustele vastata, sest selle kaudu nad õpivad ja saavad ka oma ärimudelit testida ja täiustada," ütles ta.

Danske Banki Eesti juht Aivar Rehe aga leiab, et laenutaotluse analüüsimisel pole oluline selle menetlejate arv, vaid analüüsi kvaliteet.

"Laenutaotluse analüüs näiteks saja menetleja poolt tundub juba ekstreemsusena. See on selgelt ebaefektivine ja pikk protsess, milles hägustub ka vastutus. Kriisid on paika pannud reeglid ettevõtetele laenamisel – see on vajadus aru saada kassavoost, selle stabiilsusest ning seejärel teadmistest ning nõudmistest tagatise suhtes. Pangandusjärelvalvelised meetmed suunavad pankasid rakendama vastutustundliku laenamise strateegiat. Keegi ei soovi tegeleda maksehäirete ja äri maksejõulisuse küsitavuse teemadega," sõnas Rehe.

Taustakontrolli laenu taotlevate ettevõtete kohta teeb ära Investly. "Saame optimeerida makse, vormistame lepingud ja anname ka krediidiriski hinnangu, et investoritel oleks rohkem informatsiooni, mille põhjal oma otsust teha. Laenuriski hindamisel kasutame standardpraktikaid, kuid saame teha ka päringuid erinevatesse registritesse. See on siiski statistiline hinnang, mis ei taga sajaprotsendiliselt soovitud tulemust," kommenteeris Maivel.

Investorile tuleb end ise maha müüa. Kuigi Investly ei rahasta alustavaid ettevõtteid, vaid juba oma äriplaani toimimises veendunud väiksemaid ettevõtteid, panustab platvorm siiski ettevõtete harimisse ja oskuste laiendamisse. Maivel ütleb, et Investly saadab laenutaotlused oma infokirjas investoritele küll laiali, kuid iga laenu taotlev ettevõte peab investoreid ise oma äri mõttekuses veenma.

Ka Stig Paju Sepapajast hindab seda osa laenu taotlemisest. "Kuidas sa oma kampaania korraldad, nii hästi ka saad. Mulle meeldib ka see, et saan läbi nende platvormi veel kõlapinda, sest investoreid, kes mu taotlust vaatavad, on ju palju. See on päris oluline faktor. Esialgu taotlen Investlyst laenuks 4200 eurot, olen pigem ettevaatlik laenaja. Vaatan selle järgi, kuidas suudaksin seda tagasi maksta ka siis, kui kõik ei lähe päris plaanipäraselt. Kui kõik läheb hästi, taotlen teise osana veel 2800 eurot, sest vaja minev summa kokku on 7000 eurot," ütles Paju.

Laieneb kohe välismaale. Kuigi Investly tuleb turule alles täna, plaanib ettevõte Siim Maiveli sõnul kohe ka välismaal kanda kinnitama hakata ning tahab juba sel suvel ka iseendale Inglismaal rahastamiskampaania korraldada.

"Vaatame, kuidas meie esimesel kliendil läheb, huvi meie tegevuse on senimaani suur olnud. Enamus tahaks aga lihtsalt kõigepealt näha, kuidas see süsteem töötab ning siis ka ise kohe varsti laenu taotleda. Plaanime Eestis alustada ja siin meie ärimudelit testida, kuna meil on kõigi eelduste kohaselt siinsest turust kõige rohkem teadmisi. Tahame siin kliendibaasi kasvatada, siis ühisrahastuse sünnimaale Inglismaale ning siis laieneda üle Euroopa. Meie eesmärk on saada tuntuimaks ettevõtete ühisrahastuse platvormiks Euroopas," lausus Maivel.

TASUB TEADA

Kuidas antakse Investlyst laenu ja määratakse intressimäär?

- Investeerimine toimub oksjoni vormis.- Kui ettevõte teeb laenutaotluse, siis ta sätestab maksimaalse intressimäära, mida on valmis võtma. Investorid omakorda sätestavad minimaalse intressimäära, millega nad on nõus laenu andma. Lisaks märgivad ära summa, mida nad on nõus laenama.- Investorid reastatakse ettevõttele kasulikkuse järjekorras, alustades väikseimast intressimäärast. Ritta pannakse nii palju ettevõtteid, et nende poolt välja pakutavad summad kokku annaksid laenusumma, mida taotlev firma vajab.- Suurim sellesse vahemikku mahtuv intressimäär võidab ehk kõik vähem pakkunud investorid saavad ka suurema intressimääraga laenu anda. Seejuures ei ületa oksjonil kujunenud lõplik intressimäär ettevõtte enda kehtestatud maksimaalset intressi.- Lõpptulemus on see, et mida rohkem pakkumist suudab ettevõtja investorite poolt tekitada, seda potentsiaalselt madalam võib finantseerimiskulu olla.

KOMMENTAARID

FinantsinspektsioonÜhisrahastusplatvormid ei allu finantsjärelvalvele

Sõltuvalt õiguslikust ülesehitusest võivad sellised platvormid kvalifitseeruda ka väärtpaberite avalikuks pakkumiseks, investeerimisteenuse osutamiseks, investeerimisfondiks, krediidiasutuseks või reguleeritud turuks ehk vajada finantsinspektsioonilt tegevusluba.

Otselaenamise või ühisrahastuse platvormid ja sealhulgas nende infosüsteemid ei allu finantsjärelevalvele. Kui laenuandjate raha jõuab enne laenuvõtjale üleandmist platvormi haldaja kontole, siis kui kaua ning mis tingimustel platvormi käigus hoidja raha kasutab ning mis selle rahaga juhtub, kui haldaja osutub ühel hetkel maksejõuetuks? Kas ja kuidas on välistatud võimalike pettuste risk? Eelkirjeldatud infosüsteemi ja pettuse riskid kipuvad realiseeruma ootamatult, põhjustama parimal juhul ebamugavusi ning halvimal juhul rahalist kahju.

Kui peaks selguma, et mõni kuritegelik ühendus kasutab platvormi raha "pesemiseks", võib õiguskaitseasutus platvormi vara arestida. Sellisel platvormil on laenuandja jaoks oluline, et laenuvõtja krediidivõimelisust hinnataks pädevalt. See tähendab, kogutaks piisavalt infot selle kohta, et laenuvõtja on võimeline laenuandjale laenu koos intressidega tagasi maksma.

Jarmo Liiver, Nordea panga Baltimaade laenutoodete üksuse juht

Avalikul platvormil on raske ärisaladust hoida

Loodame, et lisaks uute võimaluste loomisele suhtub Investly vastutustundlikult ka ühisrahastusega seotud riskide selgitamisse nii laenuvõtjale kui -andjatele. Üks oluline risk ettevõtja jaoks on avaldada suurele hulgale inimestele oma ärisaladusi. Kui panga puhul on suhe kliendiga kaitstud pangasaladusega, siis kõigile huvilistele avatud platvormis võib kandev äriidee muutuda avalikuks.

Samuti on finantstehingute puhul eraisiku ja juriidilise isiku vastutused väga erinevad, mistõttu laenuandmine juriidilistele isikutele on alati märksa suurema riskiga. Panga eeliseks on kahtlemata  see, et pakume ettevõttele ikkagi kogu laia teenuste paketti, mida igapäevaseks tegevuseks vaja ning laen on vaid üks võimalus teiste seas.

Autor: Tuuli Seinberg, Mari Mets

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700