Töövõimereformi esimene seadus Riigikogus arutlusel

Töövõimereform koosneb kolmest seadusest. Lisaks töövõimetoetuse seadusele kuulub paketti sotsiaalhoolekandeseadus ning tööturuteenuste korralduse seadus.

Tervise- ja tööminister  Urmas Kruuse sõnul on tegemist viimase kümnendi suurima sotsiaalreformiga ning avalik debatt reformi ja vähenenud töövõimega inimeste rollist ühiskonnas igati tervitatav. „Töövõimereform eeldab muutust suhtumises ja hoiakutes. Tervisekahjustusega inimesed on täieõiguslikud ühiskonnaliikmed, kelle osalemist meie ühises elus ja ka tööturul reform toetab,“ selgitas minister. „Arusaadavalt tekib nii suure muutusega palju küsimusi. Mitmetele on vastused olemas juba täna. Teistele leiame vastused süsteemi piloteerimise käigus, mida soovime läbi viia tihedas koostöös puuetega inimeste organisatsioonidega,“ kinnitas Kruuse.

Puudega inimeste esindusorganisatsioonid on tõstatanud reformiga seoses kolm murekohta, millele sotsiaalministeerium oma kirjas organisatsioonidele ka vastas.

Mure 1: reformikavas puuduvad meetmed hariduseta ja töökogemuseta inimeste toetuseks ning tööandjate motiveerimiseks töökohtade loomisel

Reform avardab vähenenud töövõimega inimeste võimalusi, kes tahavad tööle minna ja tööd teha. Töötukassa hakkab pakkuma koolitust või ümberõpet nii varasema kui ka puuduva töökogemusega inimestele. Noorte, sh puudega noorte töötuse vähendamiseks on mõeldud esimese töökoha meede. Täiendavalt on kavas pakkuda kaitstud või toetatud töö teenust.Tööandjatele pakutakse lisaks nõustamisele ka toetuspaketti alates sotsiaalmaksu tasumisest palgatoetuse, ümberõppekulude katmise ja töökoha kohandamiseni.

Mure 2: töövõimetoetus ei tohi sõltuda töötasust või tuleb puude tõttu lisakulude katmine garanteerida muul moel

Puudetoetuse maksmine jätkub senisel viisil. Tänaste töövõimetuspensionäride toetus osalise või puuduva töövõime tuvastamisel ei vähene, vaid jääb samale tasemele või pigem tõuseb.

Mure 3: kohalikud omavalitsused ei suuda erivajadustega inimestele pakkuda töötamiseks vajalikke sotsiaalteenuseid

Sotsiaalteenuste pakett on töövõimereformi oluline osa. Teine reformieelnõu, mille valitsus eelmisel nädalal heaks kiitis, hõlmab ka sotsiaalteenuste standardeid. Algaval Euroopa Liidu eelarveperioodil toetab ministeerium töötamist toetavate kohaliku tasandi sotsiaalteenuste arendust ja pakkumist 50 miljoni euroga.Abi jaguneb:

• koduhoolduse arendus – 7 mln eurot (omastehooldajate toetus)• invatransport – 12 mln eurot•     eaka või puudega inimese päevahoid – 2,4 mln eurot• isiklik abistaja või tugiisik töölkäimiseks – 9 mln eurot• eluruumide kohandamine – 12 mln eurot• hoolekandeteenused – 14 mln eurot (nt viipekeele tõlk, nõustamine, rehabilitatsioon, abivahendid jmt) 

Autor: Tuuli Seinberg, raamatupidaja.ee