Suurbritannias ei sõltu finantsvaldkonnas edutamine tingimata tegelikest teadmistest ja kogemustest, vaid sellest, kuidas need omadused välja paistavad nendele, kes kriitilisi otsuseid teevad.
Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigis elab, õpib või töötab järjest enam eestlasi. Välisministeeriumi andmetel elab Ühendkuningriigis umbes 10 000-15 000 Eesti kodanikku, kellest Londonis asub omakorda 3000-3500 inimest. Uurisime, millised on Suurbritannia finantsvaldkonna eripärad ja mida on vaja, et eestlasena seal läbi lüüa. ei ole küll otseselt raamatupidaja – ta töötab hetkel Londonis KPMG riskikonsultatsiooni osakonnas, samas on suurem osa tema karjäärist möödunud auditi valdkonnas. Kaie alustas pärast ülikooli lõpetamist KPMGs auditi assistendina, kus töötas kuni audiitori kvalifikatsiooni saamiseni. Vaheldust ja väljakutseid otsides suundus ta kaheaastasele lähetusele KPMG Austraalia kontorisse, kus spetsialiseerus finantsinstitutsioonide auditeerimisele.
Kaie Uukkivi
Kokku peaaegu viis aastat Austraalias töötanud, meenutab Kaie seda aega: „Pidevad mitmekümnetunnised lennusõidud Eestisse pere ja sõprade külastamiseks näitasid, et Austraalia ei ole pikaajaline lahendus ning tuleb kas koju voi kodule lähemale kolida. Soodsate asjaolude kokkulangemisel alustasin juba vähem kui poole aasta pärast KPMG Londoni kontoris, kus kaks aastat hiljem (ning peale kokku kümmet aastat auditi valdkonnas) vahetasin auditi konsultatsioonivaldkonna vastu. Konsultatsioon osutus auditile sujuvaks jätkuks ning hetkel spetsialiseerun pankade krediidiriski ning kapitaliadekvaatsuse hindamisele. „
Mis põhjusel asusite Suurbritanniasse tööle?
Londonis töötamine ei olnud tegelikult eesmärk omaette. Austraaliast tagasikolimist planeerides avanes pakkumine Londoni kontoris. London kui maailma üks finantskeskusi tundus mulle kui pankadele spetsialiseerunud audiitorile sobiv väljakutse; pealegi ei asu see Eestist rohkem kui kolme lennutunni kaugusel. Võtsin pakkumise vastu. Millised olid hirmud selles riigis finantsalal tööle asudes?
Minu suurim kohanemine välisriigi töökeskonnaga oli Eestis Austraaliasse kolides. Ebakindlus oli eelkõige keele suhtes, lisaks ei olnud ma auditialast ingliskeelset sõnavara palju praktiseerinud. Aga kõik tuleb tasapisi. Esimestel nädalatel olin tööpaeva lõpuks keskendumisest kurnatud, samas juba mõne aja pärast avastasin, et mul on eesti keeles hoopis keerukam selgitada, mida ma tööl teen. Millised olid tegelikult kõige suuremad raskused?
Minu väljakutsed on pigem seotud ameti ja konkreetse kontori töökeskkonnaga. Kontor on suur, töötajad on ambitsioonikad ning neid on palju. Kõigi eesmärk on saada võimalikult ruttu partneriks ning uutel ja ajutistel töötajatel on seetõttu raskem läbi lüüa. Edutamine ei sõltu ilmtingimata tegelikest teadmistest ja kogemustest, vaid sellest, kuidas need omadused välja paistavad nendele, kes kriitilisi otsuseid teevad. Seda kutsutakse „profiili“ loomiseks. Tuleb spetsialiseeruda, esineda valdkonna üritustel ning omada häid kliendikontakte. väiksema kontori taustaga töötajale on sellisesse keskkonda sisseelamine keerulisem.
Võrrelge enda kogemuse põhjal Eesti ja Suurbritannia maksusüsteemi.
Üksikisiku tulumaks Inglismaal on progresseeruv ning Eestiga võrreldes kõrge. Tulumaksumäär keskmise tasemega palgast on väga üldistavalt umbes 30%, maksustatavast tulust on lubatud teha kuni 10 tuhande naela ulatuses teatud mahaarvamisi. Kehtiv maksimaalne maksumäär on 45% (2007 aasta majanduskriisist kuni 2013 aastani oli riigieelarve defitsiidi vähendamiseks maksimaalne määr 50%).
Millele tuleb ÜK maksusüsteemi puhul kõige enam tähelepanu pöörata?
Lisaks üksikisiku tulumaksule kehtib UKs kohustuslik tervisekindlustuse maks 10% brutopalgast. Minimaalne kohustusliku pensionikindlustuse makse on 1%, seda võib soovi korral suurendada. On tavaks, et tööandja maksab töötaja pensionifondi töötajaga võrdse määra. Emaduspuhkuse saamise võimalus ja riigi rahaline toetus on Eesti emapalgaga võrreldes madalal tasemel. Üksikemana ilma täiendava toetuseta toime tulla ei ole võimalik. Samas on levinud tööandjapoolsed programmid, mille alusel tööandja maksab teatud kuude ulatuses täispalka. Olen näiteks kuulnud neljakuusest programmist, mida kohalikud peavad heaks.
Milline on teie valdkonnas palgatase Suurbritannias?
Palgatasemed varieeruvad oluliselt sõltuvalt töötaja kogemusest ning kvalifikatsioonist. Samuti on pangandussektoris ja auditi/konsultatsioonisektoris erinevad palgatasemed, viimane on reeglina madalam.
Kuidas Suurbritannias finantsvaldkonnas või raamatupidajana tööd leida?
Raske öelda, kas tööleidmine on keeruline või mitte, sest ma ise tulin Londonisse läbi lähetuse. Nagu ka palgataseme puhul, sõltub palju eelnevast kogemusest ning kvalifikatsioonist. Headele kohtadele on konkurents kindlasti tihe.
Eesti ja Suurbritannia majandussuhtedSuurbritannia on Eesti kaubanduspartnerite seas 9. kohal, andes 3% kogu kaubakäibest. 2012 aasta kaubavahetuse kogukäive oli 790 miljonit EURi, sellest eksport 264 mln ja import 526 mln EURi. Ekspordis olid kolm olulisemat kaubarühma: puit ja puittooted (osatähtsus 20%), masinad ja seadmed (19%) ning muud tööstuskaubad (17%). Impordis moodustasid masinad ja seadmed 57%, valmistoidukaubad ja joogid 16% ning transpordivahendid 7%. Kõigi nende kaupade sissevedu kasvas aastaga veerandi võrra.
Eesti-ÜK majanduskoostöö on praktilise iseloomuga. Eesti poolelt võib täheldada aktiivsust ÜK suunal mööbli- ja puidusektoris, samuti teenuste vallas. ÜK huvi on keskendunud peamiselt tekstiili- ja toiduainetööstusele, samuti teenuste- ning energeetikasektorile. Samas on tootmise kallinemine Aasias pannud nii mõnegi ÜK jaekaubaketi otsima uus koostööpartnereid Eestist. Eesti taustaga ettevõtetest on ÜK-s äramärkimist leidnud eelkõige start-up’id ja uudseid tehnoloogilisi lahendusi pakkuvad firmad. 2009. aastal sai alguse Eesti ettevõtjaid ja ettevõtlikke inimesi Londonis ühendav klubi Eesti Gild, kellega koostöös on saatkond korraldanud mitmeid äridiplomaatia suunitlusega tegevusi. 2009. aastast töötab Londonis EAS turismiesindajaAllikas: Välisministeerium
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.