Aivar Hundimägi kogemuslugu: uus petuskeem sihib ettevõtjaid

Just esimesed tunnid ja päevad pärast pettust määravad kahju suuruse ja ulatuse ning kas seda on üldse võimalik piirata, kinnitab Elisa infoturbejuht Mai Kraft.

Raamatupidajad puutuvad igapäevaselt kokku olukordadega, kus tuleb sisse logida maksekeskkondadesse või kliendi andmetesse, mistõttu on nad petturite jaoks ahvatlev sihtgrupp. PIN1 sisestamine ei tähenda veel rahalist kahju ega kontrolli kaotust – kahju tekib siis, kui paanikas kinnitatakse järgmised sammud ilma sisusse süvenemata.

Need ei ole stseenid krimisarjast, vaid ettevõtete reaalsus siinsamas Eestis, kus ettevõtetelt on raha röövitud küberpettustega. Sel aastal on pettustest antud teada juba sama palju, kui oli 2024. aastal kokku.

Raamatupidajale saadeti näiliselt kiri tegevjuhilt, milles uuriti pangakonto saldo kohta ja paluti teha ülekanne 28 000 eurot. Ta andis nõusoleku ja tegi ülekande, kirjeldab Riigi Infosüsteemi Amet oma küberturvalisuse aastaraamatus Eesti ettevõtetes aset leidnud pettusejuhtumeid läinud aastal.

Üha enam ettevõtteid loobub traditsioonilisest majasisesest raamatupidamisest ja eelistab paindlikumat lahendust teenusena sisseostmise näol. Miks see trend on tulnud ning kui edukalt ettevõtted seda praktikas rakendavad, selgitab raamatupidamisettevõtte K&R Äriteenused OÜ asutaja ja juht Karin Buström.