EVEA leiab, et kuigi käibedeklaratsioonidega seotud superandmebaasi andmeid ei töötlevat ametnikud, vaid arvuti, saab infot kasutades ettevõtte tegevuse väga lihtsalt üle võtta.
Kui president Toomas Hendrik Ilves kuulutas teisipäeval välja Käibemaksuseaduse, mis kohustab ettevõtjaid registreerima 1000eurosed tehingud käibedeklaratsiooni lisas, siis mõistsime, et peame astuma jõulisemaid samme ettevõtjate õiguse kaitseks. EVEA pöördub kindlasti Õiguskantsleri ning vastavate Euroopa Liidu organisatsioonide poole, et saada abi ning toetust Eesti ettevõtluskeskkonna mitte välja suretamiseks.
Ajakirjanikud küsisid meilt, mis nimetatud seaduses on muutunud, et President selle seekord välja kuulutada otsustas. Kahjuks peame tõdema, et meie meelest peale seletuskirja pikkuse muid muutusi ei olegi.  EVEA liikmed on pettunud, et riigimehelikkus on kadunud ning superandmebaasi loomist ei peeta põhiseadusega vastuolus olevaks.  Miks riik ei näe riski asjaolus, et ettevõtjate ärisaladused võivad lekkida? Eesti ettevõtlusest valdav osa on ühel või teisel viisil seotud vahendusega ning siin on oluline teada, kust osta soodsalt,  kus on kliendid ning millise kasuga müüa – see informatsioon on ettevõtjate jaoks kullahinnaga.
Täna lahvatanud skandaal Teabeametis vaid kinnitab, et ettevõtjaskonna kartused on vägagi põhjendatud. Kui välisluurest, aga varasemalt ka Kaitsepolitseist ja Kaitseministeeriumist on võimalik lekitada riigisaladust, siis saab käibedeklaratsioonidega seotud superandmebaasi loojate väiteid, et kuna ametnikud ei hakkagi andmeid detailselt vaatama, vaid seda teeb ARVUTI, pidada kas lihtsalt rumalaiks või pahatahtlikeks. Rahvusvahelised andmevarguse suurkujud FBI andmebaaside lahtimuukija Snowden ja WikiLeaksi asutaja Assange ei ole meie teada masinad, vaid luust ja lihast inimesed, kelle tegevuse tagajärjed ka austatud EV presidenti puudutasid.
Rõhutame veelkord - kõik ettevõtlusorganisatsioonid on teinud maksuaugu vähendamiseks hulgaliselt ettepanekuid, mis reaalselt tooks riigile rohkem raha sisse, kuid nende analüüsimisega ei ole riik tegelenud, samuti ei ole Eesti ametkonnad analüüsinud teiste riikide kogemusi, mis on tulu toonud maksupettustega võitlemisel.
Eesti kui  eduka ja innovatiivse riigi mainega EL liige, peaks võib-olla üldse algatama diskussiooni käibemaksu mõttekuse üle - ehk on see maks oma aja ära elanud ning tuleb leida paremini kontrollitavad moodused tarbimise maksustamiseks?
Autor: Tuuli Seinberg, Kersti Kracht

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele