1000€ tehinguandmete töötlemine ohustab äri

Kui president Toomas Hendrik Ilves kuulutas teisipäeval välja Käibemaksuseaduse, mis kohustab ettevõtjaid registreerima 1000eurosed tehingud käibedeklaratsiooni lisas, siis mõistsime, et peame astuma jõulisemaid samme ettevõtjate õiguse kaitseks. EVEA pöördub kindlasti Õiguskantsleri ning vastavate Euroopa Liidu organisatsioonide poole, et saada abi ning toetust Eesti ettevõtluskeskkonna mitte välja suretamiseks.

Ajakirjanikud küsisid meilt, mis nimetatud seaduses on muutunud, et President selle seekord välja kuulutada otsustas. Kahjuks peame tõdema, et meie meelest peale seletuskirja pikkuse muid muutusi ei olegi.  EVEA liikmed on pettunud, et riigimehelikkus on kadunud ning superandmebaasi loomist ei peeta põhiseadusega vastuolus olevaks.  Miks riik ei näe riski asjaolus, et ettevõtjate ärisaladused võivad lekkida? Eesti ettevõtlusest valdav osa on ühel või teisel viisil seotud vahendusega ning siin on oluline teada, kust osta soodsalt,  kus on kliendid ning millise kasuga müüa – see informatsioon on ettevõtjate jaoks kullahinnaga.

Täna lahvatanud skandaal Teabeametis vaid kinnitab, et ettevõtjaskonna kartused on vägagi põhjendatud. Kui välisluurest, aga varasemalt ka Kaitsepolitseist ja Kaitseministeeriumist on võimalik lekitada riigisaladust, siis saab käibedeklaratsioonidega seotud superandmebaasi loojate väiteid, et kuna ametnikud ei hakkagi andmeid detailselt vaatama, vaid seda teeb ARVUTI, pidada kas lihtsalt rumalaiks või pahatahtlikeks. Rahvusvahelised andmevarguse suurkujud FBI andmebaaside lahtimuukija Snowden ja WikiLeaksi asutaja Assange ei ole meie teada masinad, vaid luust ja lihast inimesed, kelle tegevuse tagajärjed ka austatud EV presidenti puudutasid.

Andmetele juurdepääsu omav  inimene ei peagi seda informatsiooni kasutama enda tarbeks kohe nüüd ja praegu, kuid  töölt lahkudes võib andmebaasist saadud infot kasutada omatarbeks kui ka konkurentidele müües - paraku  leidub alati inimesi, kes tundlikku informatsiooni rikastumise või mõjuvõimu tarvis hankida soovivad. Eesti Maksu- ja Tolliametile peaks hästi teada olema, millist lisariski see nende töötajatele kaasa toob. Infot kasutades võib mõne ettevõtte tegevuse väga lihtsalt üle võtta.  Muidugi võib ju pöörduda kohtusse, kuid kohtus on tõendamise kohustus hagi esitajal ehk siis ettevõtjal, kelle äritegevuse andmetest tulenevalt on sündinud näiteks uus ettevõte, selle tõendamine ongi väga keeruline, kui mitte öelda, et võimatu.

Kohtumisel ettevõtjatega on  Justiitsministeeriumi asekantslerid rõhutanud, et majanduskuritegude uurimine ei ole Eestis juba aastaid prioriteetide hulka kuulunud ja selleks puudub ka vajalik ressurss ning ettevõtjad peaksid enda kaitsmisel lootma vaid endale ehk kirjutama kõik võimalikud ohud lepingutesse. Kantsleri sõnade kohaselt ei peaks ettevõtjad lootma riigile vaid saama ise hakkama, kui nende õiguseid on rikutud. 

Arusaamatuks jääb, kuidas saab ettevõtja ennast ise kaitsta, kui andmebaas koos kõikide ärisaladustega on riigi käes. Äsja süüdistas USA valitsus mitut Hiina kodanikku analoogses andmevarguses USA ettevõtetest, mille tagajärjel kaotati mitmeid tehinguid ning töökohti.

Kõikide ettevõtjate ühe vitsaga löömine ei ole lahendus vaid tugev represseerimine. Võimupartei positsioneeris ennast poliitikamaastikule tulles  kui ettevõtjate huve esindav erakond – nende tollane loosung jääb ettevõtjatele hetkel täiesti arusaamatuks. Millised on need ettevõtjad, kelle eest hea seistakse …. .?

Kohtumisel EMTA ja Rahandusministeeriumiga on ettevõtjatele väidetud, et ega ametnikud ei hakka vaatama ettevõtete poolt esitatud detailseid andmeid, vaid seda hakkab tegema arvuti ning riskide korral ehk mitte kokkulangevuste puhul võetakse ettevõte kontrolli. Järgnevalt peame vajalikuks tsiteerida EMTA ja Rahandusministeeriumi poolt eelnõule kaasa antud seletuskirja:

KMD INF-i rakendamisel on MTA arvestanud, et KMD INF-i partnerite deklareeritud andmed tihti 100% ei klapi. Süsteemi eesmärk ei ole kõigi partnerite esitatud andmeid sobitada. Suurima lisaväärtuse annab süsteem pettuse keerulisemaks muutmisel ning samuti annab MTA-le operatiivselt informatsiooni, kes kellega on tehinguid teinud. Selle teabe põhjal saab MTA luua partnerite võrgustike mudelid…

Eeltoodust saab järeldada, et sisuliselt luuakse uus andmebaas, kust oleks võimalik paljude ettevõtete tehingupartnerid ühe korraga kätte saada, et selle läbi oleks lihtne teha koondeid ning tõsta need uue ettevõtte äriplaani üheks osaks.

Ettevõtjad mõistavad, et maksuauguga peab tegelema ning on tore, et EMTA on viimasel ajal oma kontrolli tõhustanud, kuid superandmebaas ei ole riigikassat kasvatav mehhanism vaid viitsütikuga pomm ettevõtjate jaoks. Siinkohal ei saa riik süüdistada ettevõtjaid, et viimased ei ole millegagi rahul ning ei paku välja lahendusi.

Rõhutame veelkord - kõik ettevõtlusorganisatsioonid on teinud maksuaugu vähendamiseks hulgaliselt ettepanekuid, mis reaalselt tooks riigile rohkem raha sisse, kuid nende analüüsimisega ei ole riik tegelenud, samuti ei ole Eesti ametkonnad analüüsinud teiste riikide kogemusi, mis on tulu toonud maksupettustega võitlemisel.

Eesti kui  eduka ja innovatiivse riigi mainega EL liige, peaks võib-olla üldse algatama diskussiooni käibemaksu mõttekuse üle - ehk on see maks oma aja ära elanud ning tuleb leida paremini kontrollitavad moodused tarbimise maksustamiseks?

Autor: Tuuli Seinberg, Kersti Kracht