Endiselt töötavad meil paljud juhatuse liikmed töölepingu alusel. Miks nii ei ole õige ja mis tagajärgi see kaasa toob?
Töölepinguseadus ütleb väga otseselt, et juhatuse liikme kohustuste täitmiseks sõlmitavale lepingule ei saa kohaldada töölepinguseadust. Kui juhatuse liige tegeleb ainult äriühingu juhtimisega ning muid tööülesandeid ei täida, saab temaga sõlmida vaid juhatuse liikme lepingu (käsunduslepingu võlaõigusseaduse alusel).
Mis siis ikkagi pahasti on, kui juhatuse liikmega sõlmitakse ekslikult tööleping? Sisuliselt pole ju vahet, kuidas pooled omavahelist õigussuhet nimetavad, vaid oluline on lepingu sisu. Teame oma praktikast, et sellised olukorrad võivad tihti vaidlusteni, sest lepingu lõpetamisel võib selguda, et osa töötajatele seadusega määratud kaitsenorme (nt lahkumiskompensatsioon, kasutamata puhkuse hüvitamine, alluvus töövaidluskomisjonile, töötuskindlustuse garantiid jms) juhatuse liikmele ei kohaldugi. Probleemid hakkavad pihta siis, kui lepingus on viited töölepinguseadusele või jäetakse mõni valdkond reguleerimata, kuna eeldatakse, et kohaldub töölepingu seadus. Kuna aga töölepingu seadus ei kohaldu, siis ei kohaldu ka selles sisalduvad normid. Võtame kasvõi näiteks 28-päevase puhkuse või lahkumiskompensatsioonid. Kui neid lepingus otsesõnu kirjas ei ole, siis selliseid nõudeid juhatuse liikmel ka ühingu vastu olla ei saa.
Küll saab mõnikord tõlgendada poolte käitumist ja tahet ning teatud tingimusi seeläbi ka poolte kokkuleppeks lugeda, aga see kõik on vaieldav. Samuti ei ole reeglina sellise lepingu sõlmimist heaks kiitnud ka nõukogu või osanikud ning seetõttu ei pruugi need käitumisnormid ikkagi olla abiks. Kindlasti on vaja meeles pidada, et mistahes lepingu sõlmimine (v.a. tavatingimustel kaupade või teenuste ost) juhatuse liikmega peab saama eelneva heakskiidu osaühingu puhul osanike koosolekult või aktsiaseltsi puhul nõukogult.
Töölepingu seadusele viited iseenesest ei ole ka juhatuse liikme lepingus keelatud, aga sellisel juhul ei saa viidata punktidele, mis on ainuomased vaid töösuhtele või oleksid muul viisil vastuolus juhatuse liikme olemusega (nt koondamine, konkurentsikeeld, materiaalne vastutus jne). Seetõttu tuleks sellised punktid ikkagi otseselt lepingus lahti kirjutada.
Praktikas näeme sageli, et kui isik, kes tegeles ühingu juhtimisülesannetega töölepingu alusel, valitakse juhatusse, siis temaga uut lepingut ei sõlmita. On hästi, kui töölepingule vormistatakse lisa, kus määratakse uued ametiülesanded ja uus tasu, kuid pooled eeldavad, et suhe jätkub töölepinguseaduse regulatsioonide ja garantiide alusel. Selline käitumine on aga väär – juhatuse liikmega tuleks kindlasti sõlmida uus käsundusleping, mis ei ole tööleping. Isegi kui kirjalikku lepingut ei sõlmita, siis on peale juhatuse liikme valimist temaga automaatselt sõlmitud suuline käsundusleping. Vastavalt riigikohtu lahendile loetakse endine tööleping juhtimisülesannete täitmise osas lõppenuks poolte kokkuleppel.
Käsundusleping võib olla ka suuline, kuid vaidluste vältimiseks on soovitatav ja vajalik vormistada juhatuse liikme leping korrektselt kirjalikult.
Tihti soovivad juhatuse liikmed ise, et nendega sõlmitaks tööleping. Seda peamiselt seetõttu, et saada töötuskassast pärast lepingu lõpetamist töötuhüvitisi. Reeglina aga töötukassa selliste lepingute alusel hüvitisi ei maksa ja seda isegi siis, kui juhatuse liikme tasult on makstud töötuskindlustusmakseid. Seega võib juhatuse liikmetele pigem soovitada läbirääkimistel nõuda oma lepingusse töölepinguseadusega sarnaste regulatsioonide sissetoomist, mis võimaldab saavutada võimalikult lähedase kaitse. Töötukassa poolt makstavad hüvitised võib asendada mõne vabatahtliku kindlustustootega. Samuti ei ole mõtet maksta juhatuse liikme tasudelt töötusmakse, kuna nende eest ei saa juhatuse liikmed midagi riigilt tagasi. Kes on aga alusetult makse maksnud, võiksid need riigilt tagasi küsida.
Märtsis võttis Riigikogu vastu ka seadusemuudatused, mille kohaselt ei võeta alates 1. maist töötuna arvele isikut, kes on mistahes ühingu prokurist või juht (s.o. juhatuse liige, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi püsiva tegevuskoha tegevjuht). Kehtiva seaduse alusel võib juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige olla töötuna arvel, kui ta tasu ei saa.
Nimetatud isikute töötuna arvelevõtmise välistamist on põhjendatud asjaoluga, et äriühingu eesmärk on tulu teenimine ning otsus äriühingut juhtida ilma selle eest tasu saamata on juhi enda vaba valik. Antud isikutel ei ole siis enam võimalik saada tööturuteenuseid ja -toetusi nagu töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, töötukassa koolitused olenemata, kas nad kuskilt tulu teenivad või mitte.
Uuele korrale üleminekuks on ette nähtud, et 1. mai 2014 seisuga töötuna arvel olevad isikud, keda ei ole võimalik jõustuva seaduse järgi töötuna arvele võtta, säilitavad oma töötu staatuse kuni 1. novembrini 2014. Juhtimis- või kontrollorgani liikmed, kes tahavad töötu staatust säilitada ka pärast 1. novembrit 2014, peavad lõpetama oma tegevuse juhtimis- või kontrollorgani liikmena enne 1. juulit 2014.
Kui juhatuse liige täidab äriühingus ka muid ülesandeid, siis nende täiendavate ülesannete osas saab temaga sõlmida lisaks ka töölepingu. Nii tuleb näiteks juhatuse liikmega, kes paralleelselt osutab äriühingule ka raamatupidamise teenuseid, sõlmida lisaks juhatuse liikme lepingule ka tööleping antud tööülesannete täitmise osas. Siinkohal tuleb lepingute lõpetamisel aga meeles pidada, et antud isikuga on seega ühingu olemas kaks lepingut (isegi siis kui juhatuse liikme lepingut ei ole sõlmitud kirjalikult). Need lepingud ei ole reeglina omavahel seotud sellisel määral, et ühe lõppemisel lõppeks ka teine. Mõlemad lepingud tuleb eraldi lõpetada, kohaldades lisaks lepingu enda sätetele kas töölepingu- või võlaõigusseadust.
Autor: Karin Madisson, Tuuli Seinberg