Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksuväärteo eest ootab karistus
MTA on selle aasta kahe esimese kuuga menetlenud 37 maksuväärtegu, millest 28 lõppes karistuse määramisega. Trahve määrati ligi 30 000 euro eest, suurim oli 8 000 eurot.
2013. aasta jooksul menetles amet kokku 173 maksuväärtegu, millest 134 juhtumil lõppes väärteomenetlus karistuse määramisega. Trahve määrati kokku üle 69 000 euro. Trahvivahemikud jäid suulisest hoiatusest kuni 4500 euroni väärteomenetluse kohta. Enim väärteomenetlusi viidi läbi tagastusnõuete valdkonnas ning olid seotud enammakstud käibemaksu alusetu tagasiküsimisega.
Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendiku sõnul karistatakse väärteokorras neid isikuid, kes maksavad töötajatele ümbrikupalka või kasutavad fiktiivseid arveid, et riigieelarvest välja petta käibemaksu või vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu.
Väärteomenetlusi on rohkem „Oleme alates eelmisest aastast hakanud rohkem väärteomenetlusi läbi viima ning sel aastal suurendame seda mahtu veelgi, karmistades ka karistusi, et tagada korrektne maksude tasumine. Pahatahtlikel tegutsejatel ei tohi tekkida karistamatuse tunnet, et vahelejäämise korral on ainsaks tagajärjeks kohustus parandada deklaratsioone ja maksude tagantjärele tasumine. Selleks oleme selle aastal suurendanud ka oma maksuväärtegude menetlemise võimekust,“ ütles Lemendik. „Oleme kohtunud ka ettevõtjate esindajatega, kes toetavad samuti senisest jõulisemat reageerimist nn „tahtlike eksimiste“ korral.“
Enamlevinud juhtumid, kus maksuhaldur alustab väärteomenetluse läbiviimist on fiktiivsete arvete kasutamine, käibe varjamine, ümbrikupalka maksmine, valeandmete esitamine (sh valeandmete esitamine käibedeklaratsioonides tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil), FIE registreerimata- või käibemaksukohustuslaseks registreerimata jätmine, deklaratsiooni esitamata jätmine või maksuhalduri korralduse täitamata jätmine.
Väärteo tagajärjedLemendik lisas, et ettevõtte juhid peavad arvestama ka sellega, et mittemaksukuulekalt käitumine ja ebaõigete andmete esitamine maksuhaldurile võib kaasa tuua riigihangetel osalemise piirangud.
„Nimelt annab riigihangete seadus hankijale õiguse mitte sõlmida hankelepingut ja kõrvaldada hankemenetlusest sellised pakkujad, keda või kelle seaduslikku esindajat on kriminaal- või väärteomenetluses karistatud näiteks maksualaste süütegude eest,“ ütles Lemendik. Näiteks trahviti sel aastal käibedeklaratsioonis valeandmete esitamise eest 8000 euroga üht kaubandusvaldkonnas tegutsevat ettevõtet. Sama väärteomenetluse raames trahviti ettevõtte juhatuse liiget 900 euroga ja fiktiivses tehingus osalenud teise ettevõtte juhatuse liiget 700 euroga. Nimelt tuvastas maksuhaldur kontrolli käigus, et äriühing kajastas alusetult sisendkäibemaksu hulgas teise ettevõtte arveid, mille puhul selgus, et ettevõtete juhatuse liikmed olid elukaaslased ning kajastatud tehing näiline, mille ainsaks eesmärgiks oli alusetult deklareeritud sisendkäibemaksu alusel tekitada 6060 eurone tagastusnõue. Üht ehitusvaldkonnas tegutsevat ettevõtet karistati eelmisel aastal 3834 euro suuruse trahviga ja tema juhatuse liiget 1016 euro suuruse trahviga selle eest, et ettevõte kasutas oma raamatupidamises ehituskaupluse võltsitud tšekke, mille tulemusel jäi riigil saamata 5116 euro ulatuses käibemaksu. Teine, samuti ehitusvaldkonnas tegutsev ettevõte sai sarnase juhtumi puhul karistuseks 4500 euro suuruse trahvi, ettevõtte juhatuse liiget, tegevjuhti ja raamatupidajat trahviti 800, 600 ja 400 euroga.
Autor: Äripäev, Tuuli Seinberg
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Tehisaru teeb töö ära, aga raamatupidaja vastutab ikkagi ise
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Tehisaru teeb töö ära, aga raamatupidaja vastutab ikkagi ise
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele