Maksu- ja tolliamet tuletab meelde, et tänavu on maamaksu tasumise tähtaeg esmaspäeval, 31. märtsil.
Maamaksu, mis ületab 64 eurot, võib tasuda kahes osas – vähemalt pool maamaksust tuleb tasuda 31. märtsiks, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tuleb tasuda hiljemalt 1. oktoobriks.
MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi tuletab meelde, et kõik maaomanikud, kes peavad maamaksu tasuma, aga kes pole maamaksuteadet kätte saanud, peavad hiljemalt 27. märtsiks sellest ametile teada andma. Maamaksuteatega saavad nii e-teavituse, kui ka paberteate saanud kliendid tutvuda e-maksuametis.
„Maamaksu tasumisega hilinemine toob inimesele kaasa mitmeid ebameeldivusi,“ rääkis Liivamägi. „Kohe esimesest päevast hakatakse tasumata maksusummalt arvestama intressi ning tasumisega viivitanutel ei ole järgmisel aastal võimalust tulumaksutagastust kiiresti tagasi saada,“ selgitas Liivamägi.
Samuti kutsub maksuhaldur kõiki teisi väikevõlglasi vabatahtlikult oma maksuvõlga likvideerima, sest lähiajal hakkab amet maksuvõla tasumata jätmisel senisest rangemalt sisse nõudma ka väikeseid maksuvõlgasid.
Maksu- ja tolliameti sissenõudmise üldmenetluse talituse juhataja Maila Heile sõnul on alla 10-eurose maksuvõlaga isikuid 18. märtsi seisuga 16 454 ning nende maksuvõlgade summa kokku on 67 000 eurot.
„Väike maksuvõlg 10 eurost kuni 50 euroni on 12 571 isikul summas 268 000 eurot. „Just need isikud peaksid nüüd oma maksuvõla vabatahtlikult tasuma. Neile saadetakse lähiajal teavitused maksuvõla kohta ja kui teavitusele tasumist ei järgne, saadetakse võlglastele juba sundtäitmise hoiatust sisaldavad korraldused maksuvõla tasumiseks. Sellele järgneb sundtäitmine,“ hoiatas Heile.
Et seda vältida, palub maksu- ja tolliamet kontrollida enda maksuvõla andmeid ning võlasumma olemasolul see kiiresti tasuda. Lihtsaim ja kiireim viis maksuvõla võimalikku olemasolu kontrollida on läbi e-maksuameti/e-tolli aadressil
www.emta.ee. Kellel see võimalus puudub, saab informatsiooni küsida piirkondlikust teenindusbüroost või võlainfo telefonilt 1811.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.