Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Otsusta ise, kuidas kasutada sinu makstud makse
Valitsejate laialdasem ja pidevam mõjutamine kodanikkonna poolt on võimalik maksuhääletuse abil. Maksuhääletuse idee põhineb maksumaksja võimalusel pidevalt mõjutada poliitikute jaotatavate vahendite hulka ning demonstreerida suhtumist poliitilistesse otsustesse, kirjutab investorkonsultant Aarne Leisalu.
Põhimõte on lihtne. Tulumaksust läheks suurem osa (algul 90–80%, hiljem kuni 60%) riigieelarve kaudu jaotamisele, kindlustades minimaalses vältimatus ulatuses üldiste poliitiliste eesmärkide ja riiklike investeeringute vahendid, ametnikele miinimumpalgad jms.
Ülejäänud osa jaotamisel on aga ainuotsustajaks maksumaksja ise, kui ta seda soovib. Ta võib suunata oma maksuhääletuse maksuosaluse hariduse, politsei, riigikaitse, regionaalarengu, pensionäride, noorte, perede, kultuuri, riigikogu, kohaliku võimu, välispoliitika jne finantseerimisse. Kui ta jätab jaotuse tegemata, siis jaotavad tema maksuhääletuse osa valitud, nagu seda seni on tehtud.
Maksuhääletuse praktiline skeem on ülilihtne: maksumaksja teatab oma töökoha raamatupidamisele, millise tegevuse toetuseks ja millises proportsioonis ta oma nn maksuhääletuse osa lähetab. Analoogselt määratleb ettevõtte maksuhääletuse osa ettevõtte nõukogu või juhatus või üldkoosolek. Ning raamatupidaja kannab selle osa maksusummast riigi varem määratletud 5–10-le sihtsuunitlusega kontole. Analoogselt toimuks muudest allikatest saadava maksustatava tulu jaotamine.
Riiki tuleb õppida valitsema sihtgruppide muutuvate huvide tingimustes. Maksumaksja poolt määratlemata maksuosa tagab riigi majandustegevuse stabiilsuse. Esialgu pole ilmselt kuigi palju kodanikke või ettevõtteid, kes üldse sooviksid maksuhääletuse osa määratleda. Alguses võime üleminekuprotsessi riske maandada küllalt pisikese maksuhääletuse määra kaudu.
Vastuargumendid. Arendustegevused (eriti pikaajalised) võivad jääda maksuhääletuse süsteemis vaeslapse ossa. Kuid eks neile tuleb siis rohkem tähelepanu pühendada nn maksuhääletamatu maksuosa kaudu. Ühtlasi oleksid maksumaksja otsused oma maksuhääletuse osa jagamiseks pidev indikaator riigijuhtimisele ja poliitilistele jõududele. Alguses võivad maksumaksja otsused olla asjatundmatud, kuid kui ta tunnetab oma vastutust, siis saavad ka otsused küpsemaks. Ühtlasi kasvab maksumaksja motivatsioon makse maksta.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
6
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele