Valitsejate laialdasem ja pidevam mõjutamine kodanikkonna poolt on võimalik maksu­hääletuse abil. Maksuhääletuse idee põhineb maksumaksja võimalusel pidevalt mõjutada poliitikute jaotatavate vahendite hulka ning demonstreerida suhtumist poliitilistesse otsustesse, kirjutab investorkonsultant Aarne Leisalu.
Põhimõte on lihtne. Tulumaksust läheks suurem osa (algul 90–80%, hiljem kuni 60%) riigieelarve kaudu jaotamisele, kindlustades minimaalses vältimatus ulatuses üldiste poliitiliste eesmärkide ja riiklike investeeringute vahendid, ametnikele miinimumpalgad jms.
Ülejäänud osa jaotamisel on aga ainuotsustajaks maksumaksja ise, kui ta seda soovib. Ta võib suunata oma maksuhääletuse maksuosaluse hariduse, politsei, riigikaitse, regionaalarengu, pensionäride, noorte, perede, kultuuri, riigikogu, kohaliku võimu, välis­poliitika jne finantseerimisse. Kui ta jätab jaotuse tegemata, siis jaotavad tema maksuhääletuse osa valitud, nagu seda seni on tehtud.
Maksuhääletuse praktiline skeem on ülilihtne: maksumaksja teatab oma töökoha raamatupidamisele, millise tegevuse toetuseks ja millises proportsioonis ta oma nn maksuhääletuse osa lähetab. Analoogselt määratleb ettevõtte maksuhääletuse osa ettevõtte nõukogu või juhatus või üldkoosolek. Ning raamatupidaja kannab selle osa maksusummast riigi varem määratletud 5–10-le sihtsuunitlusega kontole. Analoogselt toimuks muudest allikatest saadava maksustatava tulu jaotamine.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele