27. detsember 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Allpool valik tänaseks presidendi poolt tagasi lükatud autode maksustamise muudatuse diskussiooni ajakirjanduses esitatud argumente.

VASTU:

1. Plaanitud autode käibemaksumuudatus ei lahenda käibemaksuga skeemitamise probleemi. See koormab rohkem ausaid ettevõtjaid kui suudab tuvastada pettusi.

2. Maksumuudatustest tuleb aegsasti teada anda, et ettevõtjail oleks võimalik oma tegevust planeerida. Maksussüsteemi stabiilsus on väärtus, mida ei tohi lõhkuda.

3. Riigieelarve täitmise plaan ei pruugi õnnestuda: lähiajalugu mäletab hulgaliselt näiteid, kus maksutõus tõi kaasa kehvema laekumise.

4. Plaanitud muudatus oli ebaproportsionaalne, tugevasti riigi rahakoti suhtes kaldu.

5. Kehtiva seaduse rakendamisest piisaks täiesti: selleks, et kasutada käibemaksu mahaarvamuse õigust, peab auto päriselt olemagi ettevõtluse jaoks kasutuses.

6. Seadusemuudatuse üks varjamatu eesmärk oli eelarveaugu lappimine, see aga ei tohiks olla maksu suurendamise argument.

7. Autode käibemaksustamise muudatus valmistati ette ettevõtjate katusorganisatsioone ja teisi huvigruppe kaasamata.

8. Eelnõu teine versioon esitati riigikogule vaid kosmeetiliste muudatustega, mitte sisulistega.

POOLT:

1. Hulk ettevõtjaid esitab oma isiklike väljaminekuid ärikulutustena. See on petmine, mis peab lõppema. Ligi sõnadega: Eestis on tuhandeid firmasid, millel pole käivet, aga on auto.

2. Praegune kord soosib kallimate autode soetamist, see pole õige.

3. Riik on käibemaksu lihtsa deklareerimise korra kaudu ettevõtjaid usaldanud, aga ettevõtjad on seda usaldust kurjasti ära kasutanud.

4. Riik ei pea kinni maksma ettevõtjate kulusid.

5. Sõiduauto on eelkõige isiklik tarbeese, mille kulu peaks olema kõigile võrdne. Praegu aga saab ettevõtjana sõiduvahendi osta n-ö enne makse.

6. Teistes riikides kehtib palju karmimaid makse, nt automaks ja teedemaks. Viimast peavad mitmed analüütikud ja Eesti tulevikuks.

7. Autode maksumuudatustest riigikassasse laekuvat raha on teedeehituseks vaja.

8. Eelarveline paratamatus: erasektori palgatõusud sundisid palku tõstma ka erasektoris, euroraha tõmbub kokku, eelarvet tasakaalust välja ajada ei tohi.

Autor: Vilja Kiisler, Juuli Laanemets