Pankadele karmistuvad nõuded

Eelnõu põhineb 26. juunil 2013. aastal vastu võetud pangandusdirektiivil ja -määrusel, mis omakorda tuleneb rahvusvahelistel panganduse standarditel nn Basel III. Muudatused aitavad tugevdada finantsstabiilsust, finantssektori usaldusväärsust ning vähendada finantssüsteemi protsüklilisust, kuna finantssektorile on omane tugevdada majandustsükli mõju intensiivistuva laenutegevuse kaudu majanduse tõusufaasis ning laenupiirangute abil mõõnaperioodil.

Eelnõuga sätestatakse, et pangad ja investeerimisühingud peavad hoidma senisest rohkem kvaliteetset kapitali kindlustamaks nende suutlikkuse kahjumit katta. Samuti peavad pangad looma kahjumite katmiseks täiendavad kapitalipuhvrid.

Võrreldes kehtiva regulatsiooniga täiendatakse panga üldjuhtimise korda. Kavandatud meetmed peaksid aitama vältida seda, et üksikud pangad võtavad liigselt riske ning kokkuvõttes vältida liigse riski kogunemist finantssüsteemis. Näiteks täpsustatakse nõudeid juhatuse ja nõukogu koosseisule.

Lisaks võetakse eelnõuga üle alternatiivfondide valitsejate direktiiv. Hetkel on vastav direktiiv Eesti õigusesse ülevõetud osaliselt. Võimaldades teise liikmesriigi alternatiivfondide valitsejal oma fonde Eestis pakkuda. Tulevikus võimaldatakse Eesti alternatiivfonde pakkuda Eestis ja teistes lepinguriikides. Alternatiivfondi all peetakse silmas eelkõige kutselistele investoritele suunatud investeerimisfondi, näiteks riskikapitalifond, börsivälistesse ettevõtetesse investeeriv fond, toorainefond ja kinnisvarafond.

Finantsinspektsiooni 2012. aastal tehtud uute kapitalinõuete regulatsiooni mõju analüüs näitas, et valdav enamik Eesti krediidiasutusi on juba praegu võimelised täitma nii kõrgemaid kapitalinõudeid kui ka uusi kehtestatavaid likviidsuse ning finantsvõimenduse normatiive.

Seadus jõustub üldises korras.