Nordea tõrjub OECD raporti süüdistusi

Tageli sõnul on OECD pensionifondide raporti üldistuste laiendamine kõigile pensionifondidele eksitav. „Viimastel päevadel palju kõneainet pakkunud OECD pensionifondide raport on mõjutatud suure turuosaga pensionifondide tulemustest,“ selgitas Tagel. Tema sõnul pole Nordea pensionifondide käivitamise hetkest alates olnud ettevõtte portfellis ühtegi pensionifondi, mis oleks teeninud negatiivset reaaltootlust.

„Käivitasime oma esimesed pensionifondid 2008. aasta septembris ning täiendavalt oleme turule toonud ühe II samba fondi 2009. aasta detsembris ja ühe III samba fondi 2011. aasta augustis. Viimase viie aasta jooksul on näiteks Nordea pensionifondid  oma klientide pensionisäästudele tootnud  positiivset lisaväärtust,“ lükkab Tagel ümber arusaamist justkui laieneks negatiivse tulemiga raport kõigile Eesti tegutsetavale fondivalitsejatele. „Viis aastat tagasi käivitunud Nordea pensionifondide osakute väärtuse reaalkasvud jäävad vahemikku 15,08% kuni 75,85%. Samuti  on Nordea fondide keskmine valitsemistasu 1,35% ,mis on oluliselt madalam OECD poolt nimetatud 1,73% tasemest,“  kommenteerib Tagel järgmist üldistatud väidet.

Kolmesambaline pensionisüsteem toimib Eestis alates 2002. aastast, mil käivitusid II samba pensionifondid. Võrreldes teiste OECD raportis nimetatud riikidega on Eesti pensionisüsteem oluliselt noorem.

„Igasuguse ettevõtluse või süsteemi käivitamine nõuab nii ajalisi kui rahalisi ressursse – see kehtib ka pensionisüsteemi puhul. Süsteemi noorusest tingituna on varade mahud meil väiksemad ning seega tunduvad suhtelised kulud varade mahtu justkui kõrgemad. Lisaks sellele on erinevates riikides pensionifondide haldamiseks regulatsioonidega sätestatud kulude sisu erinev,“ ütleb Tagel. „Näiteks Eestis maksab II samba pensionifondide depootasu fondi eest fondivalitseja ning seetõttu sisaldub meil tasu depositooriumi teenuste eest valitsemistasus. Mujal maailmas on standardiks, et depootasu maksab fond ise ja valitsemistasu saab olla selle võrra madalam,“ lisas ta.

„Selge on, et viimane finantskriis oli sügav ning mõjutas pensionisäästude suurusi igal pool maailmas. Erinevalt mitmetest teistest riikidest aga ei pidanud Eesti riik või rahvas päästma pensionifonde - see on omamoodi tunnustus meie pensionisüsteemile. Majanduse tsüklilisus on normaalne nähtus ja langustele järgnevad tõusud. Suures kritiseerimise tuhinas ei tohi unustada, et pensioniks säästmine on väga pikaajaline protsess ning pensionivarade kasvatamine on meile väheneva ja vananeva rahvastikuga riigi jaoks ülimalt oluline. Enne kui muudatusi tegema hakatakse tuleb võimalikke mõjusid ja tagajärgi põhjalikult analüüsida. Ka tuleb silmas pidada rahvusvahelisi standardeid ja põhimõtteid, et hoida meie turgu avatuna uutele sisenejatele.  Kindlasti on võimalik meie pensionisüsteem paremaks muuta, kuid emotsionaalne ülereageerimine viimasele majanduskriisile või OECD raportile ei ole mõistlik,“ kommenteeris Tagel .

OECD värske raporti kohaselt on Eesti pensionifondid liikmesriikide fondide hulgas kõige kulukamad ja kõige kehvemad.