Nordea tõrjub OECD raporti süüdistusi

Kolmesambaline pensionisüsteem toimib Eestis alates 2002. aastast, mil käivitusid II samba pensionifondid. Võrreldes teiste OECD raportis nimetatud riikidega on Eesti pensionisüsteem oluliselt noorem.

„Igasuguse ettevõtluse või süsteemi käivitamine nõuab nii ajalisi kui rahalisi ressursse – see kehtib ka pensionisüsteemi puhul. Süsteemi noorusest tingituna on varade mahud meil väiksemad ning seega tunduvad suhtelised kulud varade mahtu justkui kõrgemad. Lisaks sellele on erinevates riikides pensionifondide haldamiseks regulatsioonidega sätestatud kulude sisu erinev,“ ütleb Tagel. „Näiteks Eestis maksab II samba pensionifondide depootasu fondi eest fondivalitseja ning seetõttu sisaldub meil tasu depositooriumi teenuste eest valitsemistasus. Mujal maailmas on standardiks, et depootasu maksab fond ise ja valitsemistasu saab olla selle võrra madalam,“ lisas ta.

„Selge on, et viimane finantskriis oli sügav ning mõjutas pensionisäästude suurusi igal pool maailmas. Erinevalt mitmetest teistest riikidest aga ei pidanud Eesti riik või rahvas päästma pensionifonde - see on omamoodi tunnustus meie pensionisüsteemile. Majanduse tsüklilisus on normaalne nähtus ja langustele järgnevad tõusud. Suures kritiseerimise tuhinas ei tohi unustada, et pensioniks säästmine on väga pikaajaline protsess ning pensionivarade kasvatamine on meile väheneva ja vananeva rahvastikuga riigi jaoks ülimalt oluline. Enne kui muudatusi tegema hakatakse tuleb võimalikke mõjusid ja tagajärgi põhjalikult analüüsida. Ka tuleb silmas pidada rahvusvahelisi standardeid ja põhimõtteid, et hoida meie turgu avatuna uutele sisenejatele.  Kindlasti on võimalik meie pensionisüsteem paremaks muuta, kuid emotsionaalne ülereageerimine viimasele majanduskriisile või OECD raportile ei ole mõistlik,“ kommenteeris Tagel .

OECD värske raporti kohaselt on Eesti pensionifondid liikmesriikide fondide hulgas kõige kulukamad ja kõige kehvemad.