Riigikontrolör: riigi areng ja majandus on murettekitav

„Ka juhul, kui Eesti majanduskasv järgmistel aastatel hoogustub ja riigi tulud suurenevad paari protsendi võrra aastas, nagu kavandatud, on Eesti riigi rahanduses mitu riski, mis võivad meie kestlikku arengut pärssida,“ ütles Karis. Ta selgitas, et enamik riigi tulusid on ette broneeritud. „Need on kulud, mida riik peab rahastama oma kohustuste täitmiseks üldjuhul ei toeta riigi konkurentsivõimet,“ sõnas Karis. Ta lisas, et selliste fikseeritud kulude osakaal on riigieelarves pidevalt kasvanud. Need  on kasvanud kiiremini kui riigi tulud ning jätkavad rahandusministeeriumi hinnangul suurenemist ka edaspidi. Kui sel aastal võtavad fikseeritud kulud riigieelarvest 74%, siis aastal 2017 juba 77%. Fikseeritud kuludest suurima osa moodustavad sotsiaalkulud ehk raha, mis läheb pensionide, ravikindlustuse, peretoetuste ja muude toetuste tarvis.

Riigikontrolör märkis, et Eesti ees seisvad demograafilised ja muud probleemid sunnivad riigi arengut terviklikult planeerima ning oma võimalusi kriitiliselt hindama. „Selleks tuleb võtta aega, vaadata iseendale ausalt näkku ja vastata küsimusele, milliseid kohustusi pikemas perspektiivis Eesti riik suudab kanda,“ ütles Karis. „Oluline on, et me ei venitaks võimalike valikute ja otsuste tegemisega ajani, mil meil pole võimalik isevoolu kulgevaid protsesse mõjutada.“