Autor: Juuli Laanemets • 5. november 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt tuleb käibedeklaratsiooni lisal (KMD INF) kajastada kaupade ja teenuste eest väljastatud ja saadud arvete andmed, kui arvete kogusumma kuus on vähemalt 1000 eurot. Samas on kaubanduses igapäevaste, seda hinnapiiri ületavate tehingute arv kindlasti suurem kui mõnes teises majandusvaldkonnas, kus tehingute väärtused on küll kõrgemad, kuid arvuliselt tehakse neid vähem. Kaupmeeste Liit leiab, et maksupettuste vastu võitlemine ei tohiks toimuda ausate maksumaksjate kulul ja halduskoormuse kasvu arvel.

Käibedeklaratsiooni lisa administreerimine on aeganõudev ja kulukas kõigile kauplejatele, mis lõpuks tuleks kinni maksta tarbijatel. Antud muudatuse kavandamine  eeldaks liidu arvates põhjalikumat uuringut, analüüsi ja koostööd muudatust puudutavate pooltega, eelkõige ettevõtjate ja neid esindavate liitudega. Praegusel juhul soovib aga riik kehtestada ühepoolseid lisakohustusi ettevõtjatele.

Lisaks toimub kaubanduses pidevalt juba teostatud ostu-müügitehingute parandusi: kauba tagastused ja ümbervahetamised, saatedokumentide korrigeerimised vigade tõttu koos korrigeerivate arvetega, mis toob kaasa vajaduse pidevaks käibedeklaratsioonide parandamiseks.

Kaupmeeste Liit teeb ettepaneku vastav säte eelnõust välja jätta ning toetab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Maksumaksjate Liidu seisukohti, ühinedes ettepanekuga töötada välja praeguseks ettevalmistatud kavandi baasil elektrooniline vorm müügi- ja ostuarvete ning nendele vastava käibemaksuinfo kohta. Seda vormi rakendataks ainult nende isikute suhtes, kelle maksuarvestust on Maksu- ja Tolliamet otsustanud kontrollida üksikjuhtumi korras.

Euroopa Komisjon esitas 23. oktoobril ettepaneku standardse käibedeklaratsiooni kohta, mis võib aidata vähendada ELi ettevõtjate kulusid. Algatuse eesmärk on vähendada bürokraatiat ettevõtjate jaoks, muuta maksueeskirjade täitmine lihtsamaks ja maksuasutused kogu ELis tõhusamaks. Riigikogu menetluses olevas käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõus planeeritud muudatused on ELi algatusega vastuolus.

Kaupmeeste Liit on asutatud 1996. aastal eesmärgiga esindada ja kaitsta liidu liikmete huve seadusloome protsessis, ettevõtluse arendamisel ja hea kaubandustava põhimõtete süvendamisel. Kaupmeeste Liitu kuulub kokku 48 liiget.