Autor: Juuli Laanemets • 21. oktoober 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tegu oli GRECO kolmanda hindamisvooru viimase aruandega, milles kontrolliti 2008. aastal antud soovituste täitmist. Kolmas hindamisvoor keskendus kriminaalkaristuste piisavusele ja erakondade rahastamise läbipaistvuse teemadele. Eesti on täitnud neliteist soovitust seitsmeteistkümnest.

GRECO tõi aruandes Eestit esile, kuna Eestis tehtud seadusemuudatused korruptsiooniga võitlemiseks vastavad GRECO soovitustele, sealhulgas parlamendiliikmete ning erasektori korruptsiooniga seoses. „Samas tuleb näiteks veel üle vaadata mõjuvõimuga kauplemist käsitlevad karistusseadustiku sätted, aga see on kirjas uues korruptsioonivastases strateegias ja töö juba käib,“ selgitas justiitsminister Hanno Pevkur.

Tunnustust sai erakonnaseaduse parandused, mis vastavad peaaegu kõigile hindamisaruande soovitustele: erakondade ja valimiskampaaniate rahastamine on saanud kindlama ja läbipaistva raamistiku ning reeglite rikkumise eest on kehtestatud sanktsioonid. „Ainus soovitus, mida ei ole veel rakendatud, seondub üksikkandidaatide annetuste avaldamisega, aga seegi teema on juba töös,“ lisas Pevkur.

GRECO (Group of States Against Corruption) on Euroopa Nõukogu juures asuv korruptsioonivastane riikide ühendus, millel on 49 liikmesriiki. Eesti liitus GRECOga 1999. aastal ja meie riiki esindab seal justiitsministeerium. GRECO eesmärk on anda hindamisprotseduuri abil riikidele korruptsioonivastaseid soovitusi ja hinnata liikmesriikide valmidust võidelda korruptsiooniga.