Autor: Juuli Laanemets • 17. oktoober 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tallinna sotsiaaltöö keskuse võlanõustaja Kaidi Silver-Schöbe ütles, et võlanõustaja juurde tulev kel kiirlaenuprobleemiga klient on enamasti noorema poolne , 25-45 aastane vallaline, sh üksikvanem või lahus elav, lahkuläinud või lahutatud inimene. Naisi ja mehi tuleb nõustamisele üsna võrdselt.

„Meie poole pöördujad on 90% juhtudest võtnud kiirlaenu mitmel korral ja hetkel on võlgnikul üleval vähemalt 4-10 nõuet“, kirjeldas Silver-Schöbe laenuga kimpus olevaid inimesi.

Silver-Schöbe sõnul on suurim viga võlgnevuse tekkimisel probleemi eirata ja sellega mitte tegeleda. „Võlanõue ei kao kusagile, vaid suureneb väga kiiresti. Eriti halb on olukord kui võlausaldaja on andnud asja kohtusse ja võlgnik ei reageeri, ei kaitse oma õigusi,“ sõnas Silver-Schöbe „Näiteks jäetakse esitamata vastuväidemaksekäsu kiirmenetluses või ei vasta kohtule hagimenetluses. Kui inimene ise ei oska, ei suuda probleemi lahendada, peaks ta kindlasti otsima abi. Selleks on kas võlanõustajad, teave portaalidest minuraha, juristaitab,“ julgustas Silver-Schöbe. „Teadmatust ei tasu häbeneda.“

Silver-Schöbe sõnul algas võlanõustamise ajalugu siis kui Eestis alustati kiirlaenu väljastamise tegevust, 2007-2008 aastasse. „Kiirlaenuvõlgnevustega kliente olnud sellest ajast saati kui neid laene hakati väljastama. Muret tekitav on, et abivajajate arv kasvab pidevalt. Meie juurde tulevad võlgnikud tihti alles siis kui asi antud kohtusse või veelgi hullem, siis kui kohtutäitur on arestinud pangaarve,“ ütles Silver-Schöbe. „Sõltuvalt küll võlgniku majanduslikust olukorrast, kuid mingeid kokkuleppeid probleemi lahendamiseks on ikka võimalik saavutada. Mida varem aga võlgnik lahendusi otsima asub, seda parem.“