Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pangad: Kiirlaenulõksu jäänute kaitseks tuleb turgu reguleerida
Kiirlaenu teenindamisega raskustesse sattunud klientide arv on viimastel aastatel kasvanud. „Ühest küljest tuleb selliseid inimesi august välja aidata ning teisalt otsida lahendusi, et selliseid probleeme üldse ei tekiks,“ viitas Nõmm kiirlaenuturu suurema reguleerimise vajadusele ning võimalikule toomisele Finantsinspektsiooni järelevalve alla.
Hetkel on kaks tarbijakrediidi turgu: üks, kus tegutsevad pangad ja mis on selgelt reguleeritud ning teine, vähemreguleeritud turg, kus tegutsevad kiirlaenuandjad. „Kiirlaenu teenust ei ole vaja keelustada, küll aga tuleb võidelda liigkasu võtmise ja tarbijate petmise ning ärakasutamisega,“ võttis Finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve divisjoni juht Andre Nõmm probleemi olemuse debatil kokku.
„Täna koputab suur osa pangast laenutaotlusele eitava vastuse saanud inimesi kiirlaenuettevõtete uksele. Kui pangad keelduvad laenu andmast maksevõime puudumisel lähtuvalt vastutustundliku laenamise põhimõtetest, siis tekib küsimus, miks need samad inimesed kiirlaenu nii lihtsalt kätte saavad,“ viitas Eesti Pangaliitu esindanud Annemari Õunpuu süsteemi nõrkusele.
Probleemiks on seegi, et laenu tagasimaksmisel ei tunne raskustesse sattuvad inimesed tihti oma õigusi. „Järelvalvaja ülesanne oleks jälgida, kas kiirlaenufirmad täidavad oma kohustust kontrollida laenutaotleja tausta ning selgitada kliendile lepingu tingimusi. Nii nagu pangalaenu puhul, peab ka kiirlaenude võtmine ja andmine olema vastutustundlik,“ lisas Õunpuu.
Tallinna sotsiaaltöö keskuse võlanõustaja Kaidi Silver-Schöbe sõnul vajaks reguleerimist ka kõrvalnõuete suurus. Eriti ohtlikud on tema sõnul kõrged intressimäärad. „Kui laenu on võetud näiteks 190 eurot, siis kohtusse jõudes võib põhinõue ulatuda juba üle 1500 euro,“ tõi ta näite oma igapäevatööst. Silver-Schöbe sõnul paneb laenuandja täna kogu vastutuse laenuvõtjale. „Lepingu tingimustele allkirja andes kinnitab inimene, et on teadlik laenu ebasoodsatest tingimustest, kuid ei teadvusta seda tehes sageli võimalikke tagajärgi,“ lisas Silver-Schöbe.
Lisaks järelevalve ja regulatsioonide kehtestamise vajadusele olid debatil osalejad üksmeelel, et senisest enam tuleb panustada inimeste harimisse ja finantskirjaoskuse parandamisse. Pankade initsiatiivi kõrval oodatakse selles ka kiirlaenufirmade enda panust.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele