Ekspordi vähenemine ohustab majanduskasvu 

Mertsina rõhutas, et nii mehaaniliste seadmete kui mineraalse kütuse näol tegemist peamiselt re-ekspordiga, mis Eesti tööstuses olulist lisandväärtust ei loo. „Küll aga mõjutab nende kaubagruppide väliskaubanduse vähenemine negatiivselt Eesti transpordisektorit ning läbi transporditeenuste vähenemise (peamiselt sadamates) ka teenuste eksporti. Maksebilansi järgi oli teisel kvartalil teenuste eksport languses, SKP arvestustes vähenes teenuste eksport püsivhindades isegi neljandat kvartalit järjest,“ selgitas Mertsina.

Jooksevhindades on juba aasta aega järjest vähenenud metallide ja metallitoodete väljavedu. Olulisem on aga, et alates maikuust on aeglustunud tavapäraselt kõige enam nii eksporti kui majanduskasvu mõjutava elektriseadmete ja masinate väljavedu. Juulis suurenes selle kaubagrupi eksport aastases võrdluses 4%.

Kaupade sissevedu vähenes juulis 1% võrra. Nagu ekspordi puhul, mõjutas kaupade impordi vähenemist enim mineraalsete kütuse sisseveo vähenemine. Samuti vähenes juulis ka mehaaniliste seadmete sissevedu. Elektroonikatööstustoodete sisseveo kasv on alates aprillist aeglustunud ning juulis pidurdus see täielikult.

Eksport vähenes oluliselt rohkem kui import, halvenes kaubabilanss ehk kaubanduspuudujääk suurenes.