Tekstiilitööstuse müük suurenes 2012. aastal mõne protsendi võrra, kuid tootmismaht püsivhindades jäi aasta varasemaga võrreldes pea muutumatuks. Ainukese töötleva tööstuse sektorina langetasid nad palkasid kuid suutsid kulude jälgimisega kasvatada kogukasumit rohkem kui viiendiku võrra.
Töötajate arv vähenes tekstiilitööstuses kolm protsenti ning ühtlasi oli see ainuke töötleva tööstuse sektor, kus langesid ka palgad, mis jäid 2012. aastal 72,4 protsendini Eesti keskmisest. Siiski tööviljakus töötaja kohta suurenes enam kui kümnendiku võrra ja kulude kontrolli all hoidmine aitas sektoril kogukasumit kasvatada natuke rohkem kui viiendiku võrra.
Kuigi tekstiilitööstuse ettevõtete hinnangud olid 2013. aasta kevadel esimeste kuude suhtes küllaltki negatiivsed, siis tulevikku vaadati juba positiivsemalt. Enam kui veerand sektori ettevõtetest tõid tootmise piiranguna välja tööjõupuuduse. Seega on näha, et keskmisest madalam palgatase pärsib uute töötajate leidmist ning koos sellega ka sektori arengut.
Eesti tekstiilitööstuse areng on peamiselt sõltunud konkurentsivõimest välisturgudel. Ekspordi osakaal müügis ulatus 2012. aastal 87,5 protsendini. Sihtriigid on püsinud viimastel aastatel küllaltki muutumatuna, ligi kolmandik ekspordist läheb Soome ja Rootsi ning kolmandaks turuks on kerkinud Suurbritannia. Eesti tekstiilitööstuse peamiseks ekspordiartikliks on tekid ja padjad, mis moodustavad sektori ekspordist üle 70 protsendi ning mille osakaal on iga aastaga kasvanud.