Investeerimisotsuses kirjeldatakse Eestit, kui kõrge energiatarbimise intensiivsusega riiki. 2011. aastal jagunes energia tarbimine peamiselt kodumajapidamiste (42,7%), tööstuse (20%) ja transpordi (19,4%) vahel. Seetõttu on neil kolmel sektoril energiasäästu suurendamisel ja taastuvenergia kasutamise edendamisel kõige olulisem roll.
Veidi alla poole sellest eelarvest suunatakse energiatõhususe saavutamiseks elamumajandusse, sest ligikaudu 70% korterelamutest on ehitatud aastatel 1960–1990 energiasäästule mõtlemata. Kuna elanikkonna sissetuleku tase ei võimalda lähiajal uuselamuehitust oluliselt edendada, jääb põhirõhk olemasolevate elamute kaasajastamisele.
Uue finantsraamistiku teine oluline siht on soojusenergia efektiivne tootmine ja ülekanne. Suurt osa elamupiirkondadest köetakse kaugkütte teel, samas on mõnes kaugküttepiirkonnas soojuse tootmine ja edastamine võrreldes lokaalküttega ebaotstarbekas. Soojuskadude vähendamiseks ning odavamate kütuste kasutamiseks on vaja kaugküttevõrke kaasajastada ning osaliselt asendada lokaalsete taastuvenergialahendustega.
Vähemalt 60% suurune energiasäästu potentsiaal on Eesti tänavavalgustussüsteemides. Ligikaudu 40% on nii amortiseerunud, et ei ole võimalik kasutada uusi LED-valgustustehnoloogiaid. Sestap, et suurendada energiasäästu, on vajalik toetada süsteemide väljavahetamist.
Transpordis kasutatakse ca 20% tarbitavast energiast, samas pole biokütused oodatud turuosa saavutanud, kuna uute toodetega turule tulekuks puuduvad majanduslikud stiimulid ja turuosalistele seatud kohustused. Taastuvenergia kasutuse edendamiseks on vaja anda tõuge alternatiivkütuste osakaalu suurendamiseks, mis tähendab eelkõige gaasiliste kütuste kasutamise edendamist.
Elamusektori kaasajastamine, avaliku ruumi parendamine ja taastuvenergia kasutuselevõtu toetamine aitab suurendada energiasäästu ja –varustuskindlust, parandada elukeskkonda ning ühtlasi avaldab positiivset mõju keskkonnale ja majandusele.