Autor: Juuli Laanemets • 13. juuni 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kohtuvaidluste vähenemine on põhiliselt tulnud tsiviilvaidluste arvelt, täpsemalt on aasta jooksul vähenenud õppelaenudega seotud kohtuasjade arv. Tsiviilvaidlustest lõppesid riigi jaoks positiivselt ligikaudu 95% ja haldusasjadest ligikaudu 76% kohtuasjadest ning kõigist kohtuasjadest oli riigi jaoks positiivse tulemusega neli vaidlust viiest,“ lausus Pevkur.

Kohtuasjades väljamõistetud summad, millest riigi kasuks mõisteti välja 2,87 miljonit eurot, on pisut rohkem, kui 2011. aastal ning riigi käest mõisteti teisele poolele välja ca 459 tuhat eurot, mis on ligikaudu 164 tuhat eurot vähem, kui aasta varem.

„Mis puudutab riigi poolt lepinguliste esindajate kasutamist, siis näitab analüüs esindajatele välja makstud summade mõningast kasvu. Samas on vähenenud lepinguliste esindajate kasutamine. Kui 2011 kasutati riigiasutuse välist abi 88 vaidluses, siis eelmisel aastal vaid 68 juhul. Kui siia lisada, et kokku oli kohtuasju riigil 2241, on selge, et välist abi kasutatakse eelkõige väga keerukates õigusvaidlustes,“ kirjeldas minister väliste esindajate kasutust.

„Üldhinnangus saab möödunud aastal riigi esindamisega kohtuvaidlustes rahule jääda. Numbrid näitavad, et erimeelsuste lahendamisel on riik asunud põhjalikumalt kaaluma kohtuvaidlustesse asumist ning loodan, et järgnevad aastad muudavad seda tegevust veel läbimõeldumaks, kuna 2013. aasta alguses jõustus seadus, mis muutis selgemaks otsustusprotsessi, kas kohtuvaidluses osaleda või mitte,“ ütles minister ja jätkas: „Seadus muutis otsustamiskorda selgemaks näiteks kohtuvaidluses osalemise otsustamisse, välise kaitsja kasutamise osas, aga ka kohtuvaidlusega kaasnevate kulude katmise kohta.“.

"Näiteks tuleb uue korra kohaselt riigiasutustel tsiviil- ja halduskohtu vaidlustes ning kriminaalasjades kannatanuna ja tsiviilkostjana osaledes koostada eelnev õiguslik analüüs, milles tuleb hinnata vaidluse perspektiivikust ning seda, kas kohtuvaidlus on parim vorm erimeelsuste lahendamiseks. Kohtuvaidluses osalemise korral tuleks välist kaitsjat eelistada ainult äärmiselt keerukates materiaalõiguslikes küsimustes,  kus puudub väljakujunenud kohtupraktika või küsimus väljub ametniku erialapädevusest,“ tõi minister näiteid muudatustest.