Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööandja kadunud ja tööleping lõpetamata
Harvad pole juhtumid, kus töötajal ei õnnestu oma tööandjaga enam telefoni ja e-posti teel kontakti saada, samuti näost-näkku kohtuda. Telefonid on välja lülitatud või ei ole number enam kasutusel, e-kirjadele ei vastata, kontoris ei ole samuti kedagi .
Tavaliselt kaasneb selline olukord töö puudumisega, mil tööandja ei ole suutnud välja maksta eelnevate töökuude töötasu, rääkimata jooksva tööseisaku tasust.
Tööleping tuleks lõpetada. Tihti tunnevad töötajad, et sellises olukorras puudub neil väljavaade selle tööandja juures edasist tööd saada ning mõistlikum oleks tööleping lõpetada. Aga kuidas seda teha, kui tööandja ise töölepingut koondamise ega muu tõttu üles ei ütle ning kontakti tööandja esindajaga samuti ei saa? On selge, et kui töötaja ei jõua tööandja sammu töölepingu lõpetamiseks ära oodata ning soovib oma tööeluga edasi minna, tuleb töötajal endal vastavaid samme astuda.
Millisel alusel tööleping lõpetada. Selleks peab töötaja esmalt läbi mõtlema millisel alusel ta soovib töölepingu üles öelda: kas nn omal soovil ehk korraliselt või erakorraliselt N: tööandjapoolse lepingutingimuste olulise rikkumise tõttu töö mitte andmise ja töötasu mitte maksmise tõttu.
Töölepingu ülesütlemisest ette teatamine. Korralisest lepingu ülesütlemisest tuleb tööandjat kirjalikult teavitada 30 kalendripäeva ette, erakorralisest ülesütlemisest reeglina ette teavitama ei pea.
Töölepingu ülesütlemise hüvitis. Korralisel lepingu ülesütlemisel ei ole lõpparve koosseisus ette nähtud hüvitist töölepingu lõpetamise eest (töötaja lahkub ju töölt omal soovil), teisel juhul peab tööandja maksma eraldi hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (töötaja on ju sunnitud töölt lahkuma). Tuleb silmas pidada, et korralist töölepingu ülesütlemist ei saa tööandja kuidagi vaidlustada (meil ju sunnismaiseid ei ole), erakorralist ülesütlemist aga saab tööandja vaidlustada ja tihti ka teeb seda seaduses ettenähtud 30 kalendripäeva jooksul töölepingu ülesütlemise avalduse saamisest, sest vastasel juhul lõpeks tööleping töötaja avalduses märgitult ja tulekski välja maksta kolme kuu hüvitis.
Töölepingu ülesütlemise avalduse vorm ja sisu Nii korralise, kui erakorralise töölepingu ülesütlemise avaldus tuleb esitada teisele poolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis – see tähendab nii paberkandjal, e-postiga, kasvõi SMS-sõnumiga; seadus ütleb, et seda vorminõuet rikkudes on lepingu ülesütlemine tühine. Avalduses tuleb näidata töötaja ning tööandja nimi, millisel kuupäeval soovib töötaja töölepingu üles öelda, mis on ülesütlemise põhjuseks ning avalduse esitamise kuupäev; korralisel ülesütlemisel ei ole vaja põhjust näidata, erakorralisel aga kindlasti. Näiteks: tööandjapoolse lepingutingimuste olulise rikkumise tõttu ja kirjeldada kasvõi lühidalt milles rikkumine seisneb. Tuleb silmas pidada, et kuna tähtposti liikumine võtab mõned päevad aega, peaks korralisest ülesütlemisest ette teatama 30 kalendripäeva + paar päeva lisaks, erakorralisest ehk reeglina päevapealt ülesütlemisest samuti paar päeva ette. Ülesütlemisavaldus tuleb kuidagi tööandjani toimetada. Olukorras, kus tööandjaga kontakti ei saa, võiks soovitada järgmist tegutsemist. Tuleks kirjutada töölepingu ülesütlemise avaldus 2 eksemplaris, üks jätta endale ning teine saata tööandjale tähtkirjaga selle registriaadressil (saab teada maakohtu registriosakonnast). Kui tähtkiri tagastatakse töötajale kui saatjale 14 kalendripäeva ehk postiasutuses hoiutähtaja möödumisel põhjusel, et kirja ei suudetud adressaadile ehk tööandjale üle anda (ei asunud antud aadressil, ei tulnud postiteatisega kirjale järele vms), tuleks ümbrikku mitte avada ja alles hoida. Tööandja ei ole ülesütlemisavaldust vastu võtnud ega vormistanud töölepingu lõppemise dokumente töötajale ja töötukassale; mistõttu ei saa töötaja end töötuna arvele võtta ning peab vaidluse lahendamiseks pöörduma töövaidlusorganisse (kohus või töövaidluskomisjon). Näiteks: lugeda minu tööleping ülesöelduks 17.mail 2013 korraliselt; peaks lisama ka töölepingu ülesütlemise õigusliku aluse ehk töölepingu seaduse (TLS) vastava paragrahvi, lõike ja punkti, antud juhul tuleks tööleping paluda ülesöelduks lugeda TLS § 85 lg 1 alusel. Erakorralisel lepingu ülesütlemisel võiks nõue kõlada järgmiselt: lugeda minu tööleping ülesöelduks 17.mail 2013 TLS § 91 lg 2 alusel tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu. Tavaliselt esitatakse samas hagiavalduses või töövaidlusavalduses ka saamata jäänud lõpparve nõue. Töölepingu ülesütlemist saab töötaja tõendada järgmiste kirjalike dokumentidega:
Vorm.
Sisu.
Avalduse esitamine.
Töölepingu lõppenuks lugemine töövaidlusorganis.
Nõue.
Hetkel kuum
Nõude tõendamine.
• töölepingu ülesütlemise avaldus (1 eksemplar, mille saatmisel endale jättis),• saatmist tõendava tähtkirja kviitungiga ning temale tagasi tulnud kirjaümbrikuga.Istungil avatakse ümbrik ja kui selles on töötaja tahteavaldus oma töölepingu ülesütlemiseks, peaks nõue töölepingu ülesöelduks lugemiseks saama ka rahuldatud, sest töötaja on kõik mõistliku ja endast oleneva teinud selleks, et tema tahtevaldus tööandjani jõuaks. Selline jõustunud otsus on aluseks ka töötukassale.
Autor: Ilona Küüts, Juuli Laanemets
Enimloetud
3
4
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Viimased uudised
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele