Autor: Juuli Laanemets • 20. mai 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

MKM: surve tootjahindadele väheneb

Töötleva tööstuse tootjahinnad püsivad jätkuvalt pea muutumatuna, tulenedes nii imporditud sisendite hinnamuutusest kui ka tagasihoidlikust nõudlusest, mis hoiab ekspordihindu samuti langustrendil. Statistikaameti andmetel langesid aprillis tootjahinnad töötlevas tööstuses märtsiga võrreldes keskmiselt 0,2 protsenti, eelmise aasta aprilli tasemest olid hinnad 1,1 protsenti kõrgemad.

Tööstusharude lõikes ei ole pilt siiski ühesugune. Valdavalt on hinnad tõusnud aastaga paar protsenti või vähem, kuid eranditeks on endiselt toiduaine- ja joogitööstus, kummi- ja plastitööstus (aastane hinnatõus 6,3protsenti), ehitusmaterjalide tootmine (4 protsenti) ning elektriseadmete tootmine (4,5 protsenti). Toiduainetööstuses oli kiireima hinnakasvuga sektoriks kalatööstus, kus hinnad tõusid aastaga 12,7 protsenti. Suurima osakaaluga piimatööstuses jäi hinnakasv paari protsendi piiresse.

Ekspordi- ja impordihinnad jätkasid aprillis langustrendil. Eelmise aasta samast kuust olid hinnad vastavalt 1,1 ja 2,4 protsenti madalamad ning selle aasta märtsiga võrreldes langesid keskmiselt 1,0 ja 0,9 protsenti. Kui ekspordihinnad on püsinud languses juba kuus kuud järjest, siis impordihindade osas on sarnane trend kolmandat kuud. Hinnalanguse taga oli nii jätkuvalt nõrk välisnõudlus kui ka sellest tulenev nafta maailmaturuhinna ja teiste toormehindade kahanemine.

Aprillis mõjutasid taas ekspordi- ja impordihindade langust enam naftasaadused ja elektroonikatooted. Naftasaaduste väljaveo ja sisseveo hinnad kahanesid aastaga võrdselt 16 protsenti, elektroonikakaupade aastane hinnalangus oli jätkuvalt 2 protsendi piires. Ekspordihinnad tõusid aastaga enam suurema osakaaluga tegevusaladest toiduainetööstuses ja elektriseadmete tootmises, kasv oli vastavalt 3 ja 2 protsenti. Impordihindade osas oli endiselt kõrgeim kümnendiku suurune aastakasv põllumajandussaadustel, ent nende osakaal koguindeksi kujunemisel on väike. 2–3 protsendi piires kasvasid aastaga jookide ja metalltoodete sisseveohinnad.

Ettevõtjate ootused müügihindade edasiste arengute suhtes on viimastel kuudel tugevasti alla tulnud. Aprillis ootas lähikuudeks hindade kasvu 15 protsenti Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjatest, veebruaris oli nende osatähtsus peaaegu kaks korda kõrgem. Üle 80 protsendi tööstusettevõtetest eeldas hindade püsimist muutumatuna. Sarnaselt tänastele hinnamuutustele on suuremad ootused hindade edasise kasvu osas toiduainetööstuses ning kummi- ja plastitööstuses.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700