Euroopas jääb saamata triljon eurot maksutulu                                                                                  

Eilsel, 14. mail ELi majandus- ja rahandusasjade nõukogu (Ecofin) koosolekul kinnitati järeldused Euroopa Komisjoni maksupettuste ja maksustamisest kõrvalehoidmisega võitlemiseks mõeldud tegevuskava kohta. Euroopas kokku jääb riikidel igal aastal maksupettuste tõttu hinnanguliselt saamata kuni triljon eurot.                                                                                                                                                                                                                                    „Maksupettuste tõttu igal aastal saamata jääv triljon eurot maksutulu kuluks Euroopa raskustes eelarvetele väga ära. Aga asi on ka ausa konkurentsi kaitsmises,“ kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi . „Probleemid erinevad siin riigiti. Kui Eestit puudutab eelkõige kõigile ühine käibemaksupettuste mure, siis kõrgete tulumaksumääradega riikidel on suured ka tulumaksu kaod." Euroopa Komisjoni tegevuskava üks osa on võitlus käibemaksupettustega. Lisaks on eesmärgiks muuta automaatne pangainfo vahetus üleilmseks standardiks. Head maksustamistava plaanitakse edendada ka kolmandates riikides, et parandada läbipaistvust, teabevahetust ja ausat maksukonkurentsi. Maksuküsimuste aruteludega jätkavad 22. mail toimuval Euroopa Ülemkogul ELi riigi- ja valitsusjuhid.Brüsselis oli arutluse all veel Euroopa pangandusliidu järgmine samm - kriisihalduse direktiiv, millega soovitakse kokkuleppele jõuda suvel.                                                                                                                                       

Päevakorras oli ka majandus- ja rahandusliidu tugevdamine ning Euroopa Liidu 2013. aasta paranduseelarve. Rahandusministrid andsid esialgse poliitilise heakskiidu 2013. aasta Euroopa Liidu eelarve teisele lisaeelarvele. Kokkulepe tagab ELi eelarvest rahastatavate programmide ja ühtekuuluvuspoliitika projektide tõrgeteta läbiviimise ning lihtsustab ka Euroopa Parlamendiga peetavaid läbirääkimisi ELi mitmeaastase eelarveraamistiku üle.

Ministrid kinnitasid eile järeldused, mis puudutavad ühtsete tehniliste ja äriliste nõuete juurutamist eurodes tehtavate makseteenuste osutamisel ja kasutamisel. Uute nõuete tulemusena peaks piiriülesed maksed muutuma edaspidi nii tarbijatele kui ettevõtjatele Euroopa Liidus lihtsamaks. Esimene osa uutest nõuetest rakendub juba järgmisel aastal. Selleks on aga vaja teha infotehnoloogilisi investeeringuid, nii pankadel kui Eesti ettevõtjatel. Järeldustes kutsutakse riike tegema uute nõuete kohta rohkem teavitustööd ning julgustatakse nii ettevõtjataid kui ametiasutusi (sh kohalikke omavalitsusi) kiirendama vajalikke ettevalmistusi.