Maksejõuetusmenetluse tõhususe uuringut esitleti 

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Nikluse sõnul on hea, et riigil on fond, millest õnnestub rahastada selliseid mahukaid uuringuid. „Maksejõuetusmenetlus kui pikk, mahukas ja keeruline protsess, mis hõlmab mitmeid erinevaid osapooli, alates ettevõtjast ning lõpetades kohtuga, on analüüsimise mõttes keeruline valdkond. Seetõttu on ka täna esitletud uuring oluline, andes hea sisendi edasisteks tegevusteks, kuna ministeeriumi nõunikel ei ole sellise mahuga analüüsi võimalik ette võtta,“ lausus Niklus.

„Uuringu tulemustest on näha, et protsesside kiiremaks ja efektiivsemaks muutmise osas on Eestil veel üksjagu arenguruumi ning analüüs annab selle planeerimisele hea aluse. Üheks uuringu väärtuseks tuleb kindlasti pidada tehtud tööd maksejõuetusmenetluse osapooltega, mida analüüsides saavad selgemaks ka muutmist vajavad osad. Kindlasti ei ole võimalik teha muudatusi üleöö ning kiirustades, kuid muudatuste planeerimisega teeme algust juba käesoleval aastal koostöös erialaspetsialistide (pankrotihaldurid, kohtunikud, advokaadid) ja ettevõtjatega,“ ütles Niklus.

Uuringut esitlenud AS PricewaterhouseCoopers Advisors'i juhtivkonsultandi Aaro Hazak'i sõnul saab tulemuste kohta kokkuvõtlikult öelda, et Eesti maksejõuetusmenetlused on liiga pikad ning lõpevad liiga sageli võlausaldajate jaoks tulemusetult. Pankrotimenetlused algavad tihtipeale alles siis, kui äriühingul pole enam vara, mille arvelt kohustusi katta saaks. "Tegemist on pilootuuringuga, mille käigus on koostatud mahukas andmebaas alates 2004. aastast Eesti äriühingute ja eraisikute osas toimunud pankroti- ja saneerimismenetluse kohta. Loodetavasti annab see hea võimaluse nii probleemsete aspektide tuvastamiseks, põhjendatud otsuste tegemiseks kui edasisteks detailsemateks uuringuteks," lisas Aaro Hazak.

Tarkade otsuste fond loodi 2008. aastal kvaliteetsemate ja analüüsidele tuginevate otsuste soodustamiseks ning seda rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist. Analüüsid sünnivad teadusasutuste, ülikoolide, uuringufirmade, ministeeriumide või teiste riigiasutuste ning valitsusväliste partnerite koostöös..

 Tarkade otsuste fondi toel tehtud uuringud peavad toetama valitsuse jaoks prioriteetse poliitika kujundamist, riigi konkurentsivõimet ja säästvat arengut. Samuti jälgib Riigikantselei, et tehtud poliitikasoovitused ei jääks ainult uuringute tasemele, vaid tekitaksid tulevikku suunatud otsuste üle arutelu ning leiaksid ka praktilist kasutamist poliitika kujundamisel. Uuringut saab lugeda SIIT