Kahanenud intressitulud sõid pankade kasumit

Lisaks vähendasid pangad varasemalt laenukahjumite katteks loodud allahindluste reservi vähem kui aasta tagasi. Varade suhtes arvutatud puhaskasumlikkus alanes aastataguselt 2,2% tasemelt 1,7%ni.

Kodumaise reaalsektori (hõlmab SKP, tootmisindeksid, tööturu, hinnaindeksid) laenu- ja liisinguportfelli aastakasv jõudis märtsis 2,8%ni. Ärilaenude portfell on kasvanud kiiremini. Märtsi lõpus oli Eesti ettevõtetele väljastatud laenude ja liisingu maht 7,1% suurem kui 2012. aastal samal ajal. Kuu jooksul kasvas ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell 66 miljoni euro võrra 14,8 miljardi euroni.

Ettevõtted võtsid märtsis uusi laene ja liisinguid 16% rohkem kui mullu samal ajal. Ligi pool väljastatud pikaajalistest laenuvahenditest ehk 96 miljonit eurot suundus kinnisvara, ehituse ja töötleva tööstuse sektoritesse üksikute suurte tehingute rahastamiseks.

Eluasemelaenuturg oli sama aktiivne kui eelnevatel kuudelgi. Eluasemelaene võeti märtsis 22% rohkem kui aasta tagasi. Sellegipoolest ei pöördunud eluasemelaenuportfelli aastakasv veel positiivseks.

Laenuintressimäärad püsisid märtsis tasemel, mis oli võrreldav aasta algusega. Märtsis välja antud eluasemelaenude keskmine intressimäär oli 2,6% ja ettevõtete pikaajaliste laenude oma 3%.

Laenuportfelli kvaliteedi paranemine on jätkunud, nagu oli oodata. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht alanes märtsis 25 miljoni euro võrra ning nende osakaal laenuportfellis vähenes 3,1%ni. Nii ettevõtete kui ka majapidamiste probleemlaenude maht vähenes.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste mahu aastakasv kiirenes märtsis 8%ni. Ettevõtetele kuuluvate vahendite toel suurenes kodumaise reaalsektori hoiuste maht 8,6 miljardi euroni, märtsikuu jooksul lisandus hoiuseid 31 miljoni euro võrra.

Autor: Kadri Salumaa, Juuli Laanemets