Näiteks küsitakse, millised kulud võib kanda ettevõtluse kuludeks ilma maksukohustuseta, millised on esinduskulud ja millises osas tekib erisoodustus. Tulumaksuseaduses reguleerib seda valdkonda § 49 lg 4, mille kohaselt võib residendist juriidiline isik (v.a tulumaksusoodustuse nimekirjas olev mittetulundusühing ja sihtasutus, kellele on kehtestatud laiem maksuvabastus) teha maksuvabalt vastuvõtukulusid 32 euro eest kalendrikuus, lisaks sellele teha 2% ulatuses samal kalendrikuul väljamakseid isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast ehk üldjuhul 2% kuu palgafondist.
Nii 32 euro kui 2% arvestus aasta algusest kasvab: kui igal kuul vastuvõtukulusid ei tehta, kantakse kasutamata soodustus järgnevatele kuudele. See toimib ka vastupidi: kui mõnel kuul tehakse vastuvõtukulusid rohkem kui maksuvaba piirmäär võimaldab, tuleb ületavalt osalt tasuda tulumaks 21/79, kuid järgnevatel kuudel saab teha ümberarvestuse ja enam tasutud tulumaksu riigilt tagasi küsida.
Loe edasi Raamatupidamise Praktikust, kuidas toimub söögi ja joogi maksustamine; kui osalevad ka oma töötajad, siis millises ulatuses tekib vastuvõtukulu, kas alati kehtib mingis osas erisoodustus või on ka erisusi; mida peab veel teadma kliendiürituste maksustamisega seotud teemal. Tellijad saavad ajakirja lugeda ka veebis: http://rp.aripaev.ee
Autor: Kaire Uusen, Juuli Laanemets