Autor: Juuli Laanemets • 14. veebruar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Täna esitleti rahandusministeeriumis PwC uuringut, mis kaardistas kohti, kus finantsinstrumente kasutada saaks. Finantsinstrumendid on laenud, käendus, garantii, omakapitali investeeringud ja projekti võlakirjad, mida saab vajadusel toetusega kombineerida. Need võimaldavad eelkõige euroraha taaskasutada ja võimenda riigi toel tehtavaid investeeringuid erasektorit kaasates, aidata kaasa kohaliku finantsturu arendamisele ning panustada euroraha mõistlikule kasutamisele.

„Finantsinstrumendid on võimalus raha korduvkasutuseks ning valmistumiseks aegadeks, mil jõuame Euroopa keskmisele jõukusele lähedale. Nad moonutavad turgu toetustest oluliselt vähem ning suurendavad toetuse saaja vastutust. Juba pärast 2020. aastaga lõppevat EL eelarveperioodi ei pruugi me olla enam neto-rahasaajate hulgas, kuid ringlev toetusraha ja selle võimendus võiks kulusid edasi katta,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi.

Eestis on euroraha taotlemiseks üle saja meetme, siiani on neist kuues kasutatud finantsinstrumente tagastamatu toetuse asemel. Näiteks Kredexi korterelamute renoveerimislaen ning ettevõtlusele antud laenud ja käendused.

Kokku on finantsinstrumentide osakaal 3,7 protsenti struktuuritoetustest.

Samas ei piirdu nende kasutamise võimalus pelgalt ettevõtlusega. Kokku kaardistas ja kirjeldas PwC 34 finantsinstrumenti nelja sihtgrupi lõikes (eraisikud, erasektor, kolmas sektor ja avalik sektor). Uuringust selgus, et neid oleks võimalik muuhulgas pakkuda ettevõtetele, KOV-idele, teadusasutustele, sotsiaalsetele ettevõtetele, töötutele, tudengitele jt mõeldud toetustele täiendavalt või isegi mõne meetme puhul asendada tagastamatud toetused laenu, tagatise ja omakapitali investeeringutega.

Finantsinstrumentide rakendamisel tuleb arvestada, et need on oma ülesehituselt keerukamad kui lihtsalt toetuste jagamine. „Vastav teadmine tuleb koondada piiratud hulka kõrge professionaalsusega rakendusüksustesse, mis tagaks ka protsessi ladusama kulgemise,“ selgitas PwC Advisors-i juht Teet Tender. Lisaks peaks riik tema hinnangul püüdlema väiksema bürokraatia poole, et mitte kulutada liiga palju ressursse eurorahade administreerimisele.