Autor: Juuli Laanemets • 4. veebruar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Muudatused RTJi on kirjutatud SME IFRS (rahvusvaheline finantsaruandluse standard väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele IFRS for SMEs) järgi. Rödl & Partner vandeaudiitor Mart Nõmper selgitas, et alustati IFRS SME ümberkirjutamist RTJ-lks aga tehti ikka lõpuks oma, Eesti variant, sest töötades materjali läbi võeti arvesse Eesti ettevõtete soove.

RTJi rakendamine on mugav enam väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, kellel pole vaja koostada täismahus IFRSi aruandeid. Kuigi IFRS SME on välja antud 2009 juuli ei ole ta kohustuslik EL ega Eestis. Samuti ei ole ka kohustust võtta aluseks uusi RTJ-te 2011. ega 2012. aastaaruannete koostamisel. Küll tuleb see kohustusena alates 2013. aasta aruandeperioodist. Nõmper ütles, et see on sujuv ja sunnitud üleminek – esialgu kirjutatakse RTJ-d IFRS SME baasile ringi ja rakendust leiavad kõik IFRS SME lihtsustused. Kehtivaid RTJe muudetakse esimesel etapil nii vähe kui võimalik, et muudatustest arusaamine oleks võimalikult lihtne. IFRS SME-s plaanitakse teha iga kolme aasta tagant muudatusi, võrreldes IFRSi iga-aastaste muudatusega on seda tublisti vähem. IFRS SME on mahult tublisti väiksem, paar-kolmsada lehekülge võrreldes IFRSi mitme tuhande leheküljega.

Võrdluseks IFRS SME ja IFRS (plussid ja miinused)• mõõdukam

IFRS SME:

• lihtsam• piiratumad võimalused• konservatiivsem• stabiilsem• vähem informatiivsed aruanded (vähem lisasid)• hetkel veel illegaalne• keelatud avaliku huvi üksustele ( pangad, finantsasutused, suurettevõtted)• odavam rakendada• sobilikum SME-le

IFRS • mahukam (ca 3000lk)

• keerukam• võimalusterohkem• liberaalsem• muutuvam• informatiivsemad aruanded• legaalne• lubatud avaliku huvi üksustele• kallim rakendada• sobilikum suurettevõtetele

Nõmper tõi välja olulisemad muudatused RTJ-s:

• Ümberbaseerumine IFRS-lt IFRS SME-le.• Ülemineku mõjud kajastatakse üldjuhul tagasiulatuvalt v.a. kui konkreetne RTJ teisiti ei sätesta või pole muutuse mõju eelmistele perioodidele võimalik usaldusväärselt määrata.• Uued RTJ-d pole 100% IFRS SME-ga kooskõlas.• Mõningate võrdlusandmete esitamine vabatahtlik• Kui pole reguleeritud, siis tuleb vaadata IFRS SME-d. Nõmper tõi välja kolm valikut  kuidas toimida kui IFRS SME-s ka pole reguleeritud: „Kaine mõistusega tõlgendamine: esiteks- analoogia teistest juhenditest, teiseks -tava ja kolmandaks -põhidefinitsioonide olemus. Kui on vaja vaadata kuidas tava ette näeb, siis võtke äriregistrist majandusaasta aruanne sama sektori ettevõttel ja vaadake kuidas seal on tehtud.”Mõningaid varasemaid võrdlusandmeid ei pea enam esitama aga parem on siiski seda teha, sest hiljem andmeid vajades on palju keerukam neid otsima hakata.

RTJ 1 – Aastaaruande koostamise üldpõhimõtted: – Nõuded esitusviisile: – Finantsinstrumendid

• Uus printsiip: Tasakaal informatsiooni kogumiseks tehtavate kulutuste ja informatsioonist  saadava kasu vahel. Kehtib näiteks kinnisvara hindamisel või igasuguste eksperthinnangute juures. Tulevikus on kinnisvarainvesteeringute  kajastamine lubatud ainult õiglases väärtuses aga siis võib loobuda ebamõistlikult kalli ekspertiisi tellimisest. Näitena tõi Nõmper perifeerse kinnisvarainvesteeringu väärtuse 1000 eurot, mis võib maksta sama palju kui eksperthinnang. Samas peab juhtkond kulu ja pingutuse mõistlikkuse hindamisel arvesse võtma seda, kuidas informatsiooni olemasolu või puudumine võivad mõjutada aruande kasutajate poolt tehtavaid majandusotsuseid. Informatsiooni kogumine ei ole võimalik mõistliku kulu või pingutusega juhul kui kaasnevad kulud (näiteks välistele ekspertidele makstavad tasud) või ettevõtte töötajate poolt teostatavate tööde maht ületavad kasu, mida aruande kasutajad selle informatsiooni olemasolust saaksid.• Kadunud nö. kolme-tulba-reegel algsaldode korrigeerimisel. Peab ainult eraldi märkima kuidas algsaldosid korrigeeriti.• Endiselt lubatud põhjendatud kõrvalekalded reeglitest õige ja õiglase kajastamise saavutamiseks. RTJ 2

• Põhiaruannete kirjete täpsustused ja täiendused ainult lisades ja kui see tuleb kasuks informatiivsusele ja loetavusele.• Dividendide tasumine lubatud näidata ka äritegevuse rahavoos.• Seotud osapool – sisu üle vormi. Kontrolli olemasolu oluline, mitte ainuüksi seotuse fakt. Nõmper kommenteeris punkti: „Näiteks, kas firmad on omavahel seotud kui neil on ühine juhatuse liige? Üldjuhul eeldatakse, kuid ei pruugi olla.”RTJ 3

• Kadunud on kajastamine tehingu ja väärtuspäeva järgi.• Sissemakseta asutamiste kajastamine sõltub sellest, mis põhikirjas kirjas on. Kui on mingi tingimus, millal peab asutaja sissemakse tegema, siis kajastada sissemaksmata osakapital nõudena osaniku vastu. Kui on põhikirjas puudub tingimus, mil asutaja peab sissemakse tasuma, siis sissemaksmata osakapitali summa jääb miinusega omakapitali ülesse. Seda nüanssi tasub alati täpsustada põhikirjast.RTJ 4 – Varud• Laenukasutuse kulutusi ei arvestata varude soetusmaksumusse. Samas, kes varem on neid sinna arvestanud, ei pea neid aruannetest välja võtma.• Lubatud on ka standardhinna meetod, jaehinna meetod ja viimase ostuhinna meetod, kui selle meetodi tulemusena saadud soetusmaksumus on ligilähedane tegelikule soetusmaksumusele.• Standardhinna meetodi puhul võetakse arvesse materjalide ja tarvikute, tööjõu, efektiivsuse ja tootmisvõimsuse kasutamise normtasemed. Neid vaadatakse üle regulaarselt ja vajadusel korrigeeritakse vastavalt tegelikele tingimustele.• Jaemeetodil varude soetusmaksumuse määramiseks vähendatakse varude müügihinda vastava brutomarginaali protsendi võrra.RTJ 5 – Materiaalne põhivara• Laenukasutuse kulutusi ei arvestata põhivara soetusmaksumusse.• Varuosa kasuliku kasutuseaga üle ühe aasta või mis on seotud  konkreetse põhivaraga, saab arvele võtta põhivarasse.• Kaaluge ka alternatiivseid amortisatsiooni arvestamise meetodeid: kahaneva jäägi meetod ja tootmisühiku amortisatsioonimeetod.Vara kasuliku eluea määramisel tuleb arvesse võtta järgmisi asjaolusid:? (a) vara eeldatav kasutamine, lähtuvalt vara oodatavast võimsusest või tootlikkusest;? (b) vara oodatav füüsiline kulumine;? (c) vara tehniline või moraalne iganemine, mis võib tuleneda näiteks muutustest ettevõtte tooteportfellis ja turunõudluses;? (d) juriidilised vm piirangud vara kasutamisele, näiteks varaga seotud rendilepingute lõppemise tähtajad.

RTJ 5 – Immateriaalne põhivara – Materiaalne ja immateriaalne põhivara – Kinnisvarainvesteeringud – Bioloogiline vara – Eraldised, tingimuslikud kohustused ja varad – Rendiarvestus ja RTJ 10 – Tulu kajastamine, nendes suuri muutusi pole.

? Üldjuhul mitte üle 10. aasta kasulik kasutusiga.? Firmaväärtust (Goodwilli) tuleb hakata amortiseerima senise iga-aastase vara väärtuse testimise asemel.RTJ 5

• Kolmandatelt isikutelt saadud hüvitis materiaalse põhivara objektide eest, mille väärtus on langenud, mis on kadunud või millest on loobutud, kajastatakse kasumiaruandes tuluna siis, kui tekib hüvitisenõue.• Tõenäoliselt mittekasutatav (põhi)vara, mille müügist majanduslikku kasu ei saada,  ei ole vara, mida kajastada bilansis.• Kaob ära müügiootel põhivara mõiste - järgmise aasta bilansis enam olla ei tohi.RTJ 6

• Üldreeglina õiglases väärtuses (müügikulusid maha ei arvata).• Soetusmaksumuse meetod lubatud ainult erandjuhul ja piiratud ajal.• Põhivarast ümberklassifitseerimise mõju alati läbi kasumiaruande. Nõmper rõhutas, et hinnangu peab pädev isik kindlasti andma. „Kui endal majas on vastav ekspert olemas, kes koostab nõuetekohase hinnangu, siis miks mitte, kui ei, siis tuleb eksperthinnang tellida väljastpoolt.”RTJ 7

? Põllumajanduslik toodang kajastatakse üldreeglina õiglases väärtuses (miinus müügikulud), soetusmaksumuse meetod ainult erandjuhul ja piiratud ajalRTJ 8

? Detailne regulatsioon töösuhte lõpetamise ja pensionieraldiste kohta.RTJ 9

? IFRS-s tulemas muudatused.

RTJ 11 – Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine - Valitsuspoolne abi – Likvideerimis- ja lõpparuanded, siin suuri muutusi pole. – Mittetulundusühingud ja sihtasutused, siin suuri muutusi pole. – Teenuste kontsessioonikokkulepped

? Üldjuhul lubatud valida kolme meetodi vahel:õiglane väärtus, kapitaliosalus või soetusmaksumus, välja arvatud nende emaettevõtete konsolideerimata aruannetes, kes koostavad konsolideerimata aruanded lisaks konsolideeritud aruannetele, kajastatakse tütar- ja sidusettevõtted kas soetusmaksumuse või õiglase väärtuse meetodil.? Vähemusosaluse saldo võib minna negatiivseks.? Eraldi uus peatükk osaluse muutuse kajastamise kohta.? Erisätted.„Kellel on tütar ja sidusettevõtted need peaksid eraldi RTJ 11 uurima,” rõhutas Nõmper tehtud muudatuste olulisust.RTJ 12

Uued reeglid varade sihtfinantseerimisel:? Lubatud senine netomeetod, brutomeetod enam mitte.? Sihtfinantseerimist, millega ei kaasne tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna siis, kui sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks.? Sihtfinantseerimist, millega kaasnevad tulevikku suunatud tingimused, kajastatakse tuluna siis, kui tingimused on täidetud.? Ei ole enam nö. tulusse amortiseerimist. Nõmper selgitas, et amortiseerimata kohustuse jääk on bilansis kuni lõpuni ja netomeetodi rakendajad, kes üle lähevad uuele reeglile, saavad netovara suurendada juhul, kui amortisatsiooniperiood on pikem kui tingimuse tähtaeg.RTJ 13

RTJ 14

Uus lisa on RTJ -15 Lisades avalikustatav informatsioon (kõik avalikustamise nõuded on seal kirjas)? Juhul, kui on toimunud muudatusi raamatupidamislikes hinnangutes, avalikustatakse lisades:(a) muudatuse põhjus ning(b) muudatuse mõju käesoleva aruandeperioodi varadele, kohustustele, tuludele ja kuludele.? Oluliste eelmiste perioodide vigade avastamisel avalikustatakse ka mõju võrdlusperioodi tulemustele.? Juhul, kui ettevõtte tegevuse jätkuvuse suhtes vähemalt 12 kuu jooksul bilansipäevast eksisteerib ebakindlus, siis avalikustatakse aruandes seda põhjustavad asjaolud:(a) peamised sündmused ja asjaolud, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana; ning(b) juhtkonna plaanid nende sündmuste ja asjaoludega tegelemiseks.? Avalikustatud informatsiooni põhjal peab olema arusaadav, et eksisteerib oluline ebakindlus ettevõtte võimelisuse osas jätkata jätkuvalt tegutsevana, mille tõttu ei pruugi ettevõte olla võimeline normaalse äritegevuse käigus realiseerima oma varasid ja täitma oma kohustusi.? Saldod seotud osapooltega bilansikuupäeva seisuga ning nende saldode lepingulised tingimused (sh. intressimäärad ja info tagatiste kohta).? Informatsiooni seotud osapooltega tehtud tehingute kohta tuleb avalikustada vähemalt järgmiste tehinguliikide lõikes:(a) kaupade ost-müük;(b) kinnisvara ja muude varade ost-müük;(c) teenuste ost-müük;(d) laenude andmine või saamine;(e) garantii või tagatise andmine või saamine:(f) muud tehingud.? Seotud osapoolte kohta lisades avalikustatav informatsioon peab olema esitatud selliselt, et see informatsioon oleks kokku viidav põhiaruannetega.Omakapitali muutused? emiteeritud ja märgitud aktsiate või osade arv ja nominaalväärtus perioodi alguses ja lõpus (eri aktsialiikide kaupa);? (b) perioodi jooksul emiteeritud aktsiate ja osade arv, nominaalväärtus ja emiteerimisel saadud tasu;? (c) perioodi jooksul tagasi ostetud, müüdud ja tühistatud aktsiate ja osade arv ning bilansiline väärtus;? (d) üldkoosoleku kinnitatud dividendid;? (e) omakapitalis kajastatud reservide kirjeldus ja neis toimunud muutused perioodi jooksul ning? (f) muud muutused omakapitalis, juhul kui neid ei ole kirjeldatud omakapitali muutuste aruandes.OmaosalusedKui äriühingust raamatupidamiskohustuslane on majandusaasta kestel omandanud või tagatiseks võtnud oma osasid või aktsiaid, siis avalikustatakse aastaaruande lisades:(a) majandusaasta kestel omandatud või tagatiseks võetud ja võõrandatud ning majandusaasta kestel omandatud või tagatiseks võetud ning võõrandamata aktsiate või osade arv, nimiväärtus ja osakaal osa- või aktsiakapitalis,(b) aktsiate või osade eest makstud tasu ning(c) nende omandamise või tagatiseks võtmise põhjusFinantsinstrumendid? Laenukohustuste muud olulised tingimused (sh kohustuste puhul nende tagatiseks panditud varade bilansiline maksumus vara rühmade (nt. varud, materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara, kinnisvarainvesteeringud) kaupa).? Juhul, kui ettevõte on bilansikuupäeva seisuga rikkunud laenukohustuse tingimusi, avalikustatakse aastaaruandes:(a) rikkumise asjaolud ja(b) laenukohustuse bilansiline maksumus.RTJ 17

? Laenukasutuse kulutusi ei kapitaliseerita varade soetusmaksumusse

Uusi juhendeid võrreldes SME IFRS-ga saab välja tuua, et mõningates valdkondades lubavad RTJ-d valikuvõimalust erinevate meetodite vahel, millest kõik alternatiivid ei ole kooskõlas SME IFRSiga. Näiteks:

? varade sihtfinantseerimine – RTJ 12 lubab ka netomeetodit, mis SME IFRSi järgi pole lubatud.? tütar- ja sidusettevõtete kajastamine nende ettevõtete konsolideerimata aruannetes, kes ei pea koostama konsolideeritud aruandeid kooskõlas raamatupidamise seadusega – RTJ 11 lubab soetusmaksumuse, õiglase väärtuse ja kapitaliosaluse meetodit; SME IFRS viimast ei luba;? börsil noteeritud võlakirjade kajastamine: RTJ 3 lubab valida õiglase väärtuse ja korrigeeritud soetusmaksumuse vahel; SME IFRS nõuab korrigeeritud soetusmaksumust;? arendusväljaminekute kajastamine – RTJ 5 lubab kajastada kuluna või kapitaliseerida; SME IFRS nõuab kuluna kajastamist;Olulisemateks erinevusteks IFRSiga, on:? Firmaväärtuse amortiseerimine – IFRS käsib amortiseerimise asemel igal bilansipäeval läbi viia vara väärtuse testi.? Laenukulutuste kulusse kandmine – IFRS käsib teatud juhtudel kapitaliseerida.„Kuna uued juhendid lähtuvad SME IFRSist, pole kooskõla „suure IFRSiga“ olnud eesmärgiks omaette. Tänu alternatiivsete meetodite olemasolule on aga enamikel ettevõtetel soovi korral võimalik valida sellised arvestusmeetodid, mis oleksid kooskõlas IFRSiga kuid sellisel juhul ei pruugi need olla kooskõlas SME IFRSiga,” ütles Nõmper.

Kokkuvõte muudatustest RTJides on tehtud Äripäeva uudisteveebi raamatupidajate.ee seminaril „Mis muutub raamatupidaja töös aastal 2013?”, kus ettekandega esines Rödl & Partner vandeaudiitor Mart Nõmper.